Euroopa Liidu Juhtlause: üks Euroopa Liidu sümbolitest

Vahel kasutatakse kokkuleppeliselt ka ladinakeelset varianti In varietate concordia. Juhtlause on Euroopa Liidu lipu ja hümni kõrval Euroopa Liidu üks uuemaid sümboleid, mis võeti kasutusele 2000. aastal.

Juhtlause sümboliseerib seda, kuidas eurooplased on ühinenud Euroopa Liiduks, et töötada rahu ja heaolu nimel, ning kuidas samal ajal kontinendi paljud erinevad kultuurid, traditsioonid ja keeled rikastavad nende elu.

Euroopa Liidu tunnuslauset tutvustati avalikkusele 2000. aasta mais. Toona esines see kujul „Ühtsus mitmekesisuses“ (ingl k „Unity in diversity“). Tunnuslause valiti välja mitteametlikul konkursil, millest võttis osa 80 000 kooliõpilast Euroopa Liidu 15 liikmesriigist (nn EL-15) – Austriast, Belgiast, Taanist, Soomest, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Kreekast, Iirimaalt, Itaaliast, Luksemburgist, Hollandist, Portugalist, Hispaaniast, Rootsist ja Ühendkuningriigist.

La Prairie projekt (1998–1999)

1998. aasta aprillis tegi Prantsuse ajalehe Quest-France ajakirjanik Patrick La Prairie ettepaneku korraldada 15 liikmesriigi koolilastele suunatud konkurss Euroopa juhtlause saamiseks. Sellise ettevõtmisega sooviti tähistada peagi 50 aasta möödumist Euroopa Liidu rajaja Robert Schumani deklaratsiooni esitamisest riikideülese ühenduse kohta, mis viis lõpuks Euroopa Liidu loomiseni.

1998. aastaks oli Euroopa Liidul olemas Euroopa lipp ja hümn ning peagi pidi kasutusele tulema ka ühisvaluuta euro, kuid siiani puudus moto; seega oli ettepanek võistluse korraldamiseks täiesti asjakohane. Ajakirjanik Patrick La Prairie sai nõusse 2 sponsorit võistlust toetama – Caeni sõjaajaloo muuseumi (Mémorial de Caen) Normandias ja tolleaegse avalik-õigusliku ringhäälingufirma France Telecom. Lisaks kaasati partneritena 40 ajalehetoimetust nii Prantsusmaalt kui ka teistest liikmesriikidest, nt La Repubblica Itaaliast, Le Soir Belgiast, The Irish Times Iirimaalt, Berliner Zeitung Saksamaalt, The Guardian Ühendkuningriigist.

Veebipõhine konkurss kestis ajavahemikus 31.03.1999–15.01.2000; eraldi veebisaidi tegi selle tarvis France Telecom. Võistluse deviisiks oli “Ainus autasu on ise kirjutada lehekülg Euroopa ajaloo raamatusse!“.

Konkurss „Juhtlause Euroopale!“ (1999–2000)

Kooliaasta algusega 1999. aasta septembris kuulutati konkurss avatuks ka koolilaste seas. Peamine reegel oli, et juhtlauses ei tohi olla rohkem kui 12 sõna. Juurdekuuluvas selgituses võis olla kuni 1500 tähemärki ja see pidi olema kirjutatud osalejate emakeeles. Nõutav oli lisada ka ingliskeelne selgitus, sest erinevate maade õpetajad kasutasid omavahelises suhtlemises just seda keelt. Võistlusvoorude võitjad riigiti ja Euroopa lõppvooru edasipääsejad valiti välja järgmisel Euroopa Liidu.

Konkursist võttis osa 2575 klassitäit õpilasi vanuses 10–19, kokku ligi 8000 koolilast, kes esitasid 2016 ettepanekut. Esitatud tööde leksikaalne analüüs (ühtekokku 400 000 sõna) tõi esile noorte eurooplaste kõige populaarsemad väljendid – need olid "Euroopa", "rahu", "ühtsus", "liit" "üheskoos", "tulevik", "erinevus", "lootus", "solidaarsus", "võrdsus", "vabadus", "mitmekesisus", "austus".

2000. aasta veebruaris valisid ettevõtmisse kaasatud liikmesriikide meediapartnerid välja oma riigi 10 parimat võistlustööd, saates need edasi Euroopa valikuvooru. Kõigi esitatud 142 moto seast, mis olid tõlgitud 11 Euroopa ametlikku keelde, valis Caeni muuseumis tegutsenud Euroopa meedia žürii 11. ja 12. aprillil 2000 välja 7 juhtlauset. Need esitati hindamiseks Brüsselis asuvale Euroopa žüriile, mille liikmete seas oli mitmeid Euroopa poliitikuid (nt Franz Vranitzky, Uffe Ellemann-Jensen, Rita Süssmuth, Jacques Delors jt) ning teisi tuntud isikuid, sealhulgas Belgia esimene astronaut Dirk Frimout.

Konkursi tulemused

Euroopa Liidu juhtlause tegi Euroopa Parlamendis teatavaks parlamendi president Nicole Fontaine 4. mail 2000. Kohal oli ka ligi 500 koolilast, iga liikmesriigi võistlusvooru parim kooliklass.

Konkursi lõppvooru välja valitud 7 juhtlauset olid järgmised:

"Rahu, vabadus, solidaarsus"

"Meie erinevused on meie tugevused"

"Ühinenud rahu ja demokraatia nimel"

"Ühinenud vabaduses"

"Vana kontinent, uus lootus"

"Kõik erinevad, kõik eurooplased"

"Ühtsus mitmekesisuses"

Võitjaks osutus juhtlause „Ühtsus mitmekesisuses“ (pr k Unité dans la diversité; ingl k Unity in diversity), mille autoriks olid Luksemburgi koolinoored, ja mis peagi pärast mõningast kohendamist võeti kasutusele kujul "Ühinenud mitmekesisuses" (ingl k United in diversity). Nicole Fontaine luges kuulajaile ette ka juhtlause ladinakeelse tõlke "In varietate concordia".

Euroopa Liidu juhtlause on tõlgitud kõikidesse ametlikesse Euroopa Liidu keeltesse.

 

18. juunil jõudsid Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid kokkuleppele Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu osas ning see allkirjastati 29. oktoobril 2004. Euroopa põhiseaduse lepingu artiklis I-8 käsitleti Euroopa Liidu sümboleid järgmiselt.

Liidu lipp on kaheteistkümnest kuldsest tähest koosnev ring sinisel taustal.

Liidu hümni aluseks on "Ood rõõmule" Ludwig van Beethoveni üheksandast sümfooniast.

Liidu juhtlause: "Ühinenud mitmekesisuses".

Liidu rahaühik on euro.

Euroopa päeva tähistatakse kogu liidus 9. mail.

Põhiseaduse lepingu jõustumiseks oli see vaja ratifitseerida kõikides liikmesriikides. Ratifitseerimine võis toimuda riigiti erinevalt, kas parlamendis või rahvahääletusel. Kuna Hollandis ja Prantsusmaal toimunud rahvahääletusel (vastavalt 29. mail ja 1. juunil 2005) lükati leping tagasi, siis Euroopa Liidu põhiseaduse leping ei jõustunud.

 

Euroopa Komisjon andis 9. mail 2005 Euroopa päeva tähistamiseks välja postkaardi, millel olid kujutatud Euroopa Liidu sümbolid, kaasa arvatud juhtlause "Ühinenud mitmekesisuses" Pildilt puudus vaid Euroopa ühisvaluuta euro sümbol.

Euroopa Liidu sümboleid kasutatakse sageli Euroopa päeva üritustel.

Lissaboni leping toetub paljuski 2004. aasta Euroopa põhiseaduse leppele, kuid ei sisalda ühtki artiklit Euroopa Liidu sümbolite – lipu, hümni ja juhtlause – kohta. Siiski sisaldab see 16 liikmesriigi deklaratsiooni, kes tunnustavad Euroopa Liidu sümboleid. Vastukaaluks sümbolite väljajätmisele lepingutekstis näitasid Euroopa Parlamendi liikmed üles omapoolset initsiatiivi ja muutsid parlamendi protseduurireegleid, kasutamaks Euroopa Liidu sümboleid senisest sagedamini. Näiteks Euroopa juhtlauset kasutatakse Euroopa Parlamendi ametlikes dokumentides.