Euro Rahatähed

Paberraha lasti ringlusse 2002. aastal ja seda haldab Euroopa Keskpank. Igal rahatähel on ka Euroopa Keskpanga presidendi allkiri. Euro rahatähtede seeria sisaldab seitsme nimiväärtusega rahatähti: 5-, 10-, 20-, 50-, 100-, 200- ja 500-eurone. Need kehtivad seadusliku maksevahendina kogu euroalal. Erinevalt euromüntidest on rahatähtede mõlemad pooled ühesugused kõikides riikides, ainult seeriatähed näitavad ära, millisest riigist rahatäht on pärit.

2013.-2019. aastatel tulid käibele teise seeria rahatähed, alustades 5-eurosega 2. mail 2013 ja lõpetades 100- ja 200-eurostega 28. mail 2019. Teise seeria 500-eurost rahatähte välja ei lasta.

 

Euro rahatähtede seerias on seitsme väärtusega rahatähti, igaühel on oma iseloomulik värv ja suurus. Rahatähtedel kujutatakse Euroopa ajaloo eri ajastute arhitektuuristiile. Rahatähe esiküljel kujutatakse aknaid või väravaid, tagaküljel sildu. Arhitektuurilised näited on illustratsioonid, mitte olemasolevate monumentide representatsioonid.

Kõikidele rahatähtedele on samuti ühine Euroopa lipp, Euroopa Keskpanga initsiaalid viies versioonis (BCE, ECB, EZB, ΕΚΤ, EKP), tagaküljel Euroopa kaart, sõna "euro" nii ladina kui ka kreeka tähestikus ("ΕΥΡΩ") ja Euroopa Keskpanga presidendi allkiri. 12 tähte Euroopa lipult on samuti kujutatud igal rahatähel.

Euro rahatähtede kujundus valiti välja 44 võistlustöö hulgast konkursil, mille algatas Euroopa Valuutafondi (EMF) nõukogu 12. veebruaril 1996. Võidutöö kuulutati välja 3. detsembril 1996 ja selleks oli Robert Kalina looming.

Rahatähtede paber on 100% puuvillakiust, mille tõttu on see väga vastupidav.

2002. a seeria

Pildid		Väärtus	Mõõtmed	Põhivärv	Kirjeldus		Lühike koodi asukoht
esikülg	tagakülg				arhitektuur	sajand
		5 €	120 × 62 mm	██  hall	klassikaline	< V	[2]
		10 €	127 × 67 mm	██  punane	romaani	XI–XII	[3]
		20 €	133 × 72 mm	██  sinine	gooti	XIII–XIV	[4]
		50 €	140 × 77 mm	██  oranž	renessanss	XV–XVI	[5]
		100 €	147 × 82 mm	██  roheline	barokk ja rokokoo	XVII–XVIII	[6]
		200 €	153 × 82 mm	██  kollakaspruun	raud- ja klaasarhitektuuri ajastu	XIX–XX	[7]
		500 €	160 × 82 mm	██  punakaslilla	20. sajandi moodne arhitektuur	XX–XXI	[8]

 

Rahatähtedel on palju turvaelemente. Nende abil saab ehtsa rahatähe hõlpsalt kindlaks teha. Mõned nendest on järgmised.

• Reljeeftrükk – see eriline trükitehnika annab rahatähtedele ainulaadse tekstuuri, mida on võimalik katsudes kindlaks teha.
• Hologrammid – 5-, 10- ja 20-eurosel on esiküljel hologrammriba. 50-eurostel ja suurema vääringuga rahatähtedel on see asendatud holograafilise pabertrükipildiga.
• Muutuv värv – tagaküljel on näha kuldne riba (5-, 10- ja 20-eurosel) või muutuva värviga nimiväärtus (50-, 100-, 200- ja 500-eurosel).

Rahatähe vastu valgust hoidmisel ilmuvad nähtavale vesimärk, turvaniit ja katkendlik number. Need kolm turvaelementi on nähtavad ehtsate rahatähtede esi- ja tagaküljel.

2010. aastal avastati esimese kuue kuu jooksul 33 700 võltsitud rahatähte, mis on 20% enam kui aastal 2009. 2/3 võltsitud rahatähtedest on 50-eurosed. Saksa Liidupanga sõnul on kuue kuu jooksul tekkinud kahjud ulatunud 1,9 miljoni euroni. 95% kahjusaanutest on väikekaupmehed.