Erijuhtivus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kvantitatiivselt aine või materjali võimet elektrivoolu juhtida.
Erijuhtivuse tähis on või , elektrokeemias (kappa). Erijuhtivuse mõõtühik SI-süsteemis on siimens meetri kohta (S/m). Kasutatakse ka ühikuid S/cm, m/(Ω·mm2) ja S·m/mm2, kusjuures kehtivad seosed 1 S/cm = 100 S/m ja 1 m/(Ω·mm2) = 1 S·m/mm2 = 106 S/m. Eriti USA-s kasutatakse veel ühikut IACS (sõnadest International Annealed Copper Standard); selle puhul võrreldatakse erijuhtivust puhta hõõguva vase erijuhtivusega: 100 % IACS = 58 · 106 S/m.
Erijuhtivuse pöördsuurus on eritakistus.
Erijuhtivuse järgi jaotatakse aineid järgmiselt:
See jaotus on tinglik, sest erijuhtivus sõltub oluliselt aine olekust ja temperatuurist.
Erijuhtivust σ on defineeritud võrdetegurina voolutiheduse ja elektrivälja tugevuse vahel:
Konstantse erijuhtivuse korral vastab see Ohmi seadusele.
Erijuhtivust saab ülaltoodud moel skalaarina vaadelda lihtsal juhul, kui keskkond on isotroopne ja lineaarne (sõltuvus elektrivälja tugevusest on lineaarne).
Üldjuhul ei ole voolutihedus elektrivoolu põhjustava elektrivälja tugevusega võrdeline ega samasihiline. Anisotroopse lineaarse materjali korral (näiteks grafiit, kristallid ja kõrgtemperatuursed ülijuhid) on erijuhtivus teist järku tensor.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Erijuhtivus, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.