Valge-Toonekurg: Linnuliik

Lindu nimetatakse rahvapäraselt ka toonekureks, Lääne-Eestis on kasutusel ka vorm toonakurg, Lõuna-Eestis toonikurg.

Valge-toonekurg
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Toonekurelised Ciconiiformes
Sugukond	Toonekurglased Ciconiidae
Perekond	Toonekurg Ciconia
Liik	Valge-toonekurg
Binaarne nimetus
Ciconia ciconia Linnaeus, 1758)
Valge-toonekure levik ja ränne

Valge-toonekurge on kaks alamliiki: Ciconia ciconia ciconia, kes elab Euroopas, Loode-Aafrikas ja Aasia lääneosas, talvitub Aafrikas; ja Ciconia ciconia asiatica, kes elab valdavalt Kesk- ja Lääne-Aasias; talvitub Indias.

Ida-toonekurge (Ciconia boyciana), keda praegu loetakse omaette liigiks, käsitleti varem samuti valge-toonekure alamliigina.

Valge-toonekurg on Leedu rahvuslind ja Valgevene mitteametlik rahvuslik sümbol. Leidub vihjeid tema rahvuslinnuks valimise kohta Saksamaal ja Poolas, aga need ei vasta tõele.

Sulestik on valge, vaid hoosuled on mustad, jalad ja nokk on punased. Täiskasvanud lind kaalub umbes 3–4 kg. Kehapikkus on 100–115 cm, tiiva siruulatus 200–215 cm.

Valge-toonekurg on levinud Euroopa ja Aasia metsavöötmes ning Lõuna-Aafrikas. Ta on rändlind, kes talvitub troopilises Aafrikas ja Indias. Hispaanias elavad isendid on paiksed.

Eestis on levila põhjapiir. Eesti aladele jõudis valge-toonekurg mitte kuigi ammu. Esimene pesitsemine registreeriti 1841. aastal Vastseliina piiskopilinnuse varemetel.

•  
  Valge-toonekurg kombainiheedriga
•  
  Valge-toonekurgede parv

 

 

Valge-toonekure koguarvukus maailmas on hinnanguliselt 500 000 – 520 000 lindu. Kõige arvukamalt pesitseb neid Poolas (52 500 paari), järgnevad Hispaania (33 217), Ukraina (30 000), Valgevene (20 342), Leedu (13 000), Läti (10 700) ja Venemaa (10 200). Eestis pesitseb hinnanguliselt 4500–5500 valge-toonekure paari (2014) ja nende arvukus on meil järjepidevalt kasvanud, kuigi viimase kümne aasta jooksul on kasv aeglustunud.

 

 

Pesa teeb puu, elektriposti või korstna otsa. Kurnas on 3–5 muna, mida emaslind haub 33 päeva. Esmakordselt on teada pesitsemine Eestis Vastseliina piiskopilinnuse lähedal 1841. aastal, tänapäeval on siin üldlevinud haudelind.

Valge-toonekurg toitub kahepaiksetest, madudest, kaladest ja närilistest.

Eestis on valge-toonekurg III kategooria kaitsealune loomaliik.