Embrüo

Eostuse põhjustab munaraku viljastumine seemneraku ehk spermatosoidiga.

Eostumisest algab inimestel rasedus, teistel imetajatel tiinus. Alates 9. nädalast pärast viljastumist nimetatakse inimese embrüo feetuseks ehk looteks. Embrüo on arenev organism munaraku viljastamisest kuni 8. nädala lõpuni.

Embrüo arengut nimetatakse embrüogeneesiks. Suguliselt paljunevates organismides on seemneraku ja munaraku ühinemise tulemuseks diploidne rakk, mida nimetatakse sügoodiks. Sügoot saab kummaltki vanemalt pool oma DNA-st. Sügoodi jagunemisel tekib hulkrakne organism. Taimedes, loomades ja mõnedes protistides on jagunemine mitootiline ning areneval organismil on diploidne kromosoomistik.

Viljastumisel ühinevad naise haploidne munarakk ja mehe haploidne seemnerakk, moodustades diploidse sügoodi. Sügoot sisaldab kogu edasiseks arenguks vajaminevat informatsiooni. Pool sellest informatsioonist tuleb emalt ja pool isalt.

Järgmised mitu päeva liigub sügoot munajuhast emakasse. Samal ajal toimub lõigustumine, mis algab ligikaudu 24–30 tundi pärast viljastumist.

3.–4. päevaks areneb sügoodist moorula ehk kobarloode: lõigastunud rakud võtavad keraja kuju.

4.–5. päevaks moodustuvad lõigustumise tulemusena välimine ja sisemine rakukogumikud, rakukera sisse moodustub õõnsus. Sellel etapil nimetatakse embrüot blastotsüstiks ehk lootepõiekeseks. Sisemises rakukogumikus asuvad embrüonaalsed tüvirakud, millest hakkab arenema embrüo. Välimisest rakukogumikust arenevad kaitsvad membraanid.

Blastotsüst jõuab emakasse 5. päeval ja kinnitub ehk implanteerub emakaseina 6. päeval. Embrüo rakud hakkavad diferentseeruma – tüvirakkudest tekkivad spetsiifilise funktsiooniga rakud. Sel ajal on embrüo kergesti kahjustatav alkoholi, teatud ravimite, infektsioonide, toitainete defitsiidi, X-kiirte ja radiatsioonteraapia poolt.

Pärast pesastumist hakkab emakalimaskestast ja embrüo trofoblastidest moodustuma platsenta, mis loob ühendust ema vereringesüsteemiga läbi vasakute ja paremate nabaarterite ehk nabaväädi kaudu. Platsenta funktsioonideks on:

1. hapniku, toitainete, hormoonide ja mineraalide tagamine;
2. jääkainete väljutamine;
3. ema vere segunemise takistamine embrüo verega;
4. hormoonide tootmine;
5. embrüo kehatemperatuuri hoidmine pisut kõrgemana ema omast.

Embrüonaalne periood

1. nädalal moodustuvad sisemisest rakukogumiku rakkudest hüpoblast ja epiblast. Hüpoblastist areneb rebukott, mille kaudu ema varustab embrüot toitainetega. Epiblastist moodustub loote veekest, milles areneb embrüo.

Kahe ja poole nädalaga moodustuvad lootelehed: ektoderm, mesoderm ja endoderm. Lootelehed on aluseks elunditele.

3. nädalaks jaguneb aju ees-, kesk- ja tagaajuks. Hakkavad arenema hingamis- ja seedeelundkond. 22. päevaks pärast viljastumist hakkab lööma süda.

4. nädalaks on nähtavad aju, selgroog ja süda. Embrüot ümbritseb läbipaistev veekest, milles on steriilne lootevesi. Veekest kaitseb embrüot vigastuste eest. Ajus toimuvad muutused. Ilmuvad jäsemepungad, millest algab jäsemete areng. Nahk koosneb ühest rakkude kihist ja on seetõttu läbipaistev. Algab neerude areng, mille ümbrusse liikuvad algstaadiumis olevad sugurakud ehk idurakud.

5. nädalaks moodustab pea umbes kolmandiku embrüo suurusest, aju on jaotatud viieks osaks. Algab kõhrede areng. Maksas hakkavad tekkima verelibled ja lümfotsüüdid.

6. nädalaks hakkab embrüo tegema spontaanseid ja refleksiivseid liigutusi. Diafragma on peaaegu väljaarenenud. Registreeritakse algelisi ajulaineid. Algab luude areng.

8. nädalaks hakkavad arenema silmalaud. Sõrmed on eraldunud, varbad on ühenduses nende alguspunktis. Põlveliigesed on välja arenenud. Selleks ajaks on võimalik tuvastada paremakäelisust, mis ilmub 75% embrüotest. Aju moodustab peaaegu poole embrüo kehamassist. Embrüo on kehaliselt aktiivsem. Lootevette väljutatakse neerude toodetud uriini. Ilmuvad katkendlikud hingamisliigutused. Nahk ei ole enam läbipaistev. See nädal on viimane embrüonaalses perioodis. Selle perioodi lõpuks sarnanevad embrüos arenenud struktuurid täiskasvanute omadega. Siit algab fetaalne ehk looteline periood ja embrüo nimetatakse feetuseks ehk looteks.

Raseduse tuvastamine

Raseduse tuvastamiseks kasutatakse rasedusteste, mis reageerivad platsenta eritatud hormoonidele. Juba enne esimese viljastumisjärgse nädala möödumist hakkab embrüo tootma koorioni gonadotropiini (hCG), mida tuvastab enamik rasedusteste. Vere- ja uriinianalüüsid saavad tuvastada rasedust 12. päevast pärast implantatsiooni. Vere rasedustestid on tundlikumad kui uriinitestid.

Raseduse katkemine

Mõned embrüod surevad enne kaheksandat elunädalat. Raseduse katkemine võib toimuda spontaanselt või tahtlikult. Rasedus võib katkeda mitmel põhjusel, millest kõiki ei saa kindlaks teha. Põhjuseks võivad olla geneetilised ja hormonaalsed häired, suguteede infektsioonid või kudede tagasilükkamine.

Uuringud, kus olid kasutatud väga tundlikud varase raseduse testid, näitasid, et 25% embrüotest hukkub enne neljandat nädalat pärast viljastumist, ka siis, kui naine sellest ei tea. Raseduse katkemine pärast neljandat elunädalat moodustab 8% juhtudest. Kõige levinum loomulik raseduse katkemise põhjus on geneetilised häired (kromosomaalsed kõrvalekalded). Sel põhjusel hukkub vähemalt 50% uuritud varastest embrüotest.

Indutseeritud abort

Esilekutsutud ehk indutseeritud abort on raseduse tehislik katkestamine. Suurem osa tehisabortidest esinevad embrüonaalses staadiumis. Indutseeritud aborti saab teha mitmel meetodil, sealhulgas ravimitega ja kirurgilisel teel. Vaakumaspiratsioon on kõige levinum meetod embrüo eemaldamiseks USA-s.

Sagedasemad põhjused esilekutsutud abordiks on soov edasi lükata või lõpetada lapseootust, mure töötamise või õpingute katkestamise pärast, sissetuleku või suhete ebastabiilsus, ebaküpsus ja probleemid tervisega.

Diagnoos

Sünnieelne diagnostika või implantatsioonieelne diagnostika seisneb embrüote haiguste või seisundite testimises. Diagnostika eesmärgiks on avastada väärarengud, nagu neuraaltoru defektid, Downi sündroom, kromosomaalsed kõrvalekalded, geneetilised haigused.

Elujõulisus

Praegune tehnoloogia ei võimalda inimese embrüol jääda ellu väljaspool emakast või olla siiratud ühe naise emakast teise naise emakasse.

Elujõulisuse piir on gestatsioonivanus, mille puhul enneaegselt sündinud lootel on 50% tõenäosus jääda ellu väljaspool ema emakat. Praegu peetakse inimese embrüo elujõulisuse piiriks 24 nädalat.

Kaks tegurit, mis oluliselt mõjutavad embrüo elujõulisust, on vanus ja kaal. Vastsündinu gestatsioonivanus ja kaal sündimise momendil määravad, kas ta jääb ellu või mitte.

Kaksikud

Kui viljastatud munarakk jaguneb kaheks, siis tulemuseks on identsed kaksikud, keda nimetatakse ühemunakaksikuteks. Enamik nendest jagavad ühte koorioni. Nendel on ka ühine platsenta, kuigi kumbagi neist võib ümbritseda oma amnion (vesikest).

Kui korraga viljastub kaks munarakku, siis tulemuseks on kahemunakaksikud. Kummalgi on oma koorion ja amnion.

 

Sügoodi areng embrüoni kulgeb läbi selliseid äratuntavaid etappe nagu blastula, gastrula ja organogenees. Blastula etapp on tavaliselt vedelikuga täidetud õõnsus – blastotsööl, mis on ümbritsetud blastomeerideks nimetatud rakkudega. Platsentaga imetaja embrüo on määratletud kui organism sügoodi esimesest jagunemisest, kuni ta muutub feetuseks. Loomi, kes arenevad munades väljaspool ema organismi, on nimetatud embrüoteks kogu sünnieelse arengu vältel.

Gastrulatsiooni ajal läbivad blastula rakud koordineerituid raku jagunemisi ja migratsioone, et moodustada kahte või kolme lootelehte. Kolme lootelehega organismides kujunevad välja entoderm, mesoderm ja ektoderm. Lootelehtede paigutus on liigispetsiifiline. Organogeneesi ajal molekulaarsed ja rakkudevahelised interaktsioonid ajendavad rakkude edasise diferentseerumise elundite spetsiifilistesse rakkudesse.

Inimembrüote uuringutest loodetakse leida abi haiguste ravimisel. Peamiselt on neid uuritud tüvirakkude uuringutes ja kloonimise juures. Embrüote uurimine on paljude jaoks eetiliselt vastuoluline teema.

Embrüoid on kasutatud kunstliku viljastamise tehnoloogiates, näiteks in vitro viljastamises ja embrüodoonorluses.