Egon Nuter: Eesti teatri- ja filminäitleja

septembril 1955 Tallinnas) on eesti teatri- ja filminäitleja ning teatrilavastaja.

Ta on lõpetanud 1973. aastal Tallinna 21. Keskkooli ja 1980. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi.

Aastatel 1981–2002 oli Tallinna Vanalinnastuudio näitleja.

2002. aastast oli ta vabakutseline näitleja, töötas Vana Baskini teatris, Endla teatris, Kuressaare Linnateatris.

2005. aasta märtsis asutas Eino Baskin pärast Vanalinnastuudio reorganiseerimist NO99-ks Vana Baskini Teatri, millega andis tööd 14 näitlejale, kes pärast Vanalinnastuudio reorganiseerimist töötuks jäid, sealhulgas Nuterile.

2019. aastast on Nuter Tallinna Linnateatri näitleja.

Nuter on mänginud filmides "Nipernaadi", "Привет с фронта", "Hundiseaduse aegu", "Русалочьи отмели", "Kummaline missis Savage", "Surmatants", "Salongis ja kongis", "Слеза Князя тьмы", "Minu Leninid", "Kallis härra Q", "Vanad ja kobedad saavad jalad alla", "Oli mis Oli", "Georg", "Den store trollkarlen", "Hajameelselt abielus", "Teisel pool", "Tuulepealne maa", "Punane elavhõbe", "Lumekuninganna", "Võta või jäta" ning teleseriaali "Riigipiir" VII osas "Soolane tuul".

Nuter on näidelnud Eesti Televisioonis mitukümmend hooaega jooksnud seriaalis "Õnne 13" ning huumorisarjades "Kõverpeegli klassikat" (2007), "Kahe sõbra lood" (1992–1993), "Abistav käsi" (2004), "ENSV", "Eesti nüüd siis Vabariik" jpt, aga ka Kanal 2 sketšisaates "Wigla show".

Soome draamasarjas "Minu mehe naine" (2022) on tal soomekeelne roll Peetrina.

Teatud välise sarnasuse tõttu on ta sageli imiteerinud president Lennart Merd. Esimest korda teatrilaval kehastus Nuter presidendiks Vanalinnastuudios 1990. aastatel, siis piirdusid ta osatäitmised mõne lausega. Kuid seda tegelast kehastas ta juba ülimenukalt ka Andrus Kivirähki näidendi põhjal loodud lavastuses "Meri ja Orav" (2009).

Lennart Mere rollis oli ta ka Heidi Sarapuu lavastuses "Lennud" (2017).

„Ta [Lennart Meri] ükskord helistas mulle ja ma vabandasin, et härra Meri, peab teid jälle parodeerima, Kivirähk on kirjutanud uue loo "Orav ja Meri", mille peale president ütles, et no kuule, tööd peab ikka tegema.“

– Egon Nuter

• 2020 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia – parim meesnäitleja (Martin Lampe rolli eest lavastuses „Kant“ ja Abel Znorko rolli eest lavastuses „Enigma variatsioonid“)
• 2022 EFTA (Eesti filmi- ja teleauhinnad) – parim meesnäitleja sarjas ("EnsV")

 

• 1981 Pierre Chenot "Kes aevastas?" (Atropos)
• 1982 Aleksandr Suhhovo-Kobõlin "Toimik" (Omega)
• 1983 Enn Vetemaa "Ikka veel püha Susanna" (Jaan)
• 1984 Jean Anouilh "Tuuleiil" (Ajakirjanik)
• 1984 Aleksandr Tšhaidze "Kolmest kuueni" (Gia)
• 1985 Eduardo de Filippo "Silinder" (Antonio)
• 1986 Oskar Luts / Mati Unt "Raha!" (Mart)
• 1987 Eduard Radzinski "Kena naine lillega" (Fedja)
• 1987 Nikolai Gogol "Revident" (Dobtšinski)
• 1988 Joseph Kesselring "Hapu vein ja sinihape" (Teddy)
• 1990 Neil Simon "Jumala soosik" (Ben)
• 1990 Hugo Raudsepp "Salongis ja kongis" (Mikk Mihkelson)
• 1990 Felicien Marceau "Presidendi sõber" (Jasquet)
• 1991 Hugo Raudsepp "Ameerika Kristus" (Alfred Männik)
• 1992 Ferenc Molnár "Riviera" (Misch ja Caselle)
• 1993 Toomas Kall / Eino Baskin "Prügikast ehk Alguse asi" (osaline)
• 1993 Jonnie Mortimer / Brian Cooke "Kui kass on kodunt ära, siis..." (Georg Roper)
• 1994 Toomas Kall "Prügikast 2 ehk Põhi paistab"
• 1995 Guy de Maupassant / Ago-Endrik Kerge "Mina, Bel-Ami" (Georges Duroy (Bel-Ami))
• 1996 Oskar Luts / Toomas Kall "Tagahoovis" (Pastelli)
• 1996 Marcel Pagnol "Härra Topaze" (Tamise)
• 1997 Toomas Kall / Eino Baskin "Raadio Null" (osaline)
• 1997 Ray Cooney "Raharalli" (Vic Johnson)