Eesti Vabariik 100

See artikkel räägib aastapäeva tähistamisest; raamatusarja kohta vaata artiklit EV100 (raamatusari)

aastapäeva aprillist 2017 kuni veebruarini 2020. Üle-eestiline programm hõlmas kõiki eluvaldkondi, võttes fookusse lapsed ja noored. EV 100 programm täienes kogu juubeliperioodi jooksul. Lisaks Eestis toimuvatele pidustustele tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva ka välisriikides.

Eesti Vabariik sai 100-aastaseks 24. veebruaril 2018. Eesti riigi juubeli tähistamine algas 2017. aasta aprillis, kui möödus sada aastat eestlaste asualade ühendamisest, ja lõppes 2. veebruaril 2020, mil möödus sada aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest. EV 100. aastapäeva tähistamine läbis kõik olulisemad riigi loomise ajaloolised verstapostid.

• 16.04.2017 EV 100 üle-eestiline avaüritus. 100 aastat Eestimaa kubermangu ühendamisest Liivimaa põhjaosaga, Eesti riigi kontuuri teke
• 28.11.2017 100 aastat Maanõukogu kõrgemaks võimuks kuulutamise aastapäev
• 23.02.2018 100 aastat "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele" ettelugemisest
• 19.–24.02.2018 EV 100 aastapäevanädal
• 20.08.2018 Eesti taasiseseisvumispäev
• 28.11.2018 100 aastat Vabadussõja algusest
• 31.01.2019 100 aastat Paju lahingust
• 23.04.2019 Riigikogu 100
• 23.06.2019 100 aastat Võnnu lahingust
• 05.07–7.07.2019 Laulu- ja tantsupidu 150
• 01.12.2019 Emakeelne ülikool 100
• 02.02.2020 100 aastat Tartu rahu sõlmimisest

Eesti Vabariik 100 programmis olid kesksel kohal kingituste tegemine Eestile 100. aastapäeva puhul. Kingitusteks võisid olla eraisikute või organisatsioonide algatused, mis ühtisid EV 100 väärtustega, on positiivse alatooniga ja arendavad Eesti elu edasi. Näiteid suurematest algatustest ehk kingitustest Eestile:

Eesti muusikainimeste toel ellu kutsutud projekti "Igal lapsel oma pill" eesmärk oli toetada pillide soetamist Eestis muusikaõpet andvatele asutustele (muusikakoolid, orkestrid, kultuuri- ja noortekeskused, lasteaiad, üldhariduskoolid jms). Projekti elluviimise eest seisid hea muusikahariduse esindusorganisatsioonid, näiteks Eesti Muusikakoolide Liit, Eesti Puhkpillimuusika Ühing, Eesti Sümfooniaorkestrite Liit, Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit ja Eesti Pärimusmuusika Keskus. Algatuse patroon oli maestro Tõnu Kaljuste.

2015. aastal toetati 121 muusikaõppeasutust 259 pilli ostmisel. Toetussumma oli 2015. aastal kokku 193 000 eurot. 2016. aastal toetati 208 muusikaõppeasutust 726 pilli ostmisel. Toetussumma oli 2016. aastal kokku 233 000 eurot. Rohkem infot algatuse "Igal lapsel oma pill" ja järgmiste muusikaõpet andvatele asutustele mõeldud taotlusvoorude kohta leiab EV 100 kodulehelt EV 100.ee.

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva arhitektuuriprogrammi "Hea avalik ruum" raames rajati või rekonstrueeriti avalikku linnaruumi paljudes Eesti linnades: Põlvas, Tõrvas, Võrus, Raplas, Kärdlas, Valgas, Rakveres, Viljandis, Narvas, Kuressaares, Põltsamaal, Elvas, Kuremäel, Jõhvis ja Tallinnas. Arhitektuuriprogrammi eestvedaja oli Eesti Arhitektide Liit.

• Jõhvi haridus- ja spordilinnaku ning promenaadi pikenduse arhitektuurivõistluse võitis ideekavand "Haridusmaastik". Võidutöö autorid on Ra Luhse, Tanel Tuhal, Jekaterina Kljutšnik ja Helina Niitvähi arhitektuuribüroost Luhse & Tuhal OÜ. Projekt on kavas välja ehitada hiljemalt aastaks 2020. Võistlus toimus 22.03–31.05.2017. Jõhvi keskväljaku ümberehitust alustati 2018. aastal.
• Põlva keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlusel tunnistati parimaks ideekavand märgusõnaga "Puulinn", mille autorid on Stuudio 2 Arhitektid OÜ ja Metusala Arhitektid OÜ ühiskollektiiv koosseisus Helen Rebane, Egon Metusala, Kaie Kuldkepp, Liis Uustal ja Vilve Enno. Arhitektuurivõistlus toimus 30.10.2014–29.01.2015. EAS toetas projekti 1,38 miljoni euroga. Põlva keskväljak avati juunis 2018.
• Tõrva keskväljaku arhitektuurivõistlusel valiti parimaks ideekavand "Mulgi kuurort", mille autorid on Mari Rass, Ott Alver, Alvin Järving ja Ilmar Klammer, kes esindavad aktsiaseltsi Novarc Group ja osaühingut Arhitekt Must. Arhitektuurivõistlus toimus 18.11.2014–26.01.2015. EAS toetas ümberehitust 1,2 miljoni euroga. Tõrva keskväljak avati 2018. aasta veebruaris.
• Võru keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlusel valiti parimaks ideekavand "Urban Gadget", mille autor on Villem Tomiste arhitektuuribüroost OÜ Stuudio Tallinn. Arhitektuurivõistlus toimus 30.12.2014–04.03.2015. EAS toetas projekti 2,7 miljoni euroga. Võru keskväljaku ümberehitust alustati 2018. aastal ning see peaks valmima 2019. aasta kevadel.
• Rapla keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlusel valiti parimaks ideekavand "Holly", mille autor on Siiri Vallner arhitektuuribüroost KAVAKAVA OÜ. Arhitektuurivõistlus toimus 21.01.2015–31.03.2015. Rapla keskväljak avati 17.11.2018.
• Kärdla keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlusel valiti parimaks ideekavand "KÄRRDAL", mille autorid on Oskar Ivarson, Charlotte Sellbrandt, Martin Allik, Andreas Lyckefors, Johan Olsson maastikuarhitektuuribüroost MARELD koostöös arhitektuuribüroo Bornstein Lyckeforsiga. Arhitektuurivõistlus toimus 20.01.2015–17.03.2015. EAS toetas Kärdla linnakeskuse korrastamist ligi 3,6 miljoni euroga.
• Valga keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlusel valiti parimaks ideekavand "Tootem", mille autorid on Gianfranco Franchi, Chiara Tesi ja Rea Sepping Itaalia arhitektuuribüroost FRANCHI ASSOCIATI. Arhitektuurivõistlus toimus 11.02.2015–14.04.2015. EAS toetas projekti 1,5 miljoni euroga. Valga keskväljak avati 2018. aasta augustis.
• Rakvere Pika tänava ja seda ümbritseva linnaruumi arhitektuurivõistlusel valiti parimaks AS Amhold ja KARISMA arhitektid OÜ ühine võistlustöö märgusõnaga "Pikk muuseum", mille autorid on Risto Parve ja Kai Süda. Arhitektuurivõistlus toimus 15.04–12.06.2015. EAS toetas Rakvere linnakeskuse korrastamist ligi 3,6 miljoni euroga.
• Kuressaare kesklinna peatänavate ja platside arhitektuurivõistlusel valiti parimaks ideekavand "VAIP", mille autorid on arhitektid Häli-Ann Tooms ja Mari-Liis Männik arhitektuuribüroost Projekt Kuubis OÜ. Arhitektuurivõistlus toimus 11.09–03.12.2015. Kuressaare keskväljaku ümberehitust alustatakse 2018. aastal.
• Elva kesklinna peatänava ja seda ümbritseva kontaktvööndi arhitektuurivõistlusel valiti parimaks ideekavand "Sõstrapõõsaste vahel", mille autorid on arhitektid Ülle Maiste, Diana Taalfeld, Anne Saarniit, Roomet Helbre ja Taavi Kuningas arhitektuuribüroodest AT HOME, NU, ubin pluss ja TEMPT. Arhitektuurivõistlus toimus 15.12.2015–7.03.2016. Elva keskväljaku ümberehitust alustati 2018. aastal.
• Viljandi kesklinna peaväljaku ja seda ümbritseva kontaktvööndi arhitektuurivõistluse võitis ideekavand "Tasa sõuab", mille autorid on arhitektid Ülle Maiste, Diana Taalfeld, Anne Saarniit, Roomet Helbre, Taavi Kuningas, Mihkel Urmet arhitektuuribüroost AT Home OÜ. Viljandi kesklinna peaväljaku ja seda ümbritseva kontaktvööndi arhitektuurivõistlus toimus 10.02–12.04.2016.
• Tallinna peatänava arhitektuurivõistluse võitis ideekavand "Kevad linnas", mille autorid on Toomas Paaver, Indrek Peil ja Siiri Vallner. Indrek Peil ja Siiri Vallner esindavad arhitektuuribürood Kavakava. Tallinna peatänava arhitektuurivõistlus toimus 31.12.2015–25.04.2016.
• Kuremäe küla arhitektuurivõistlusel pälvis esikoha ideekavand märgusõnaga "Rännak", mille autorid on arhitektid Helen Rebane, Kaie Kuldkepp ja Pelle-Sten Viiburg büroodest Doomino Arhitektid ja Nüüd Arhitektid. Kuremäe küla arhitektuurivõistlus toimus 18.01.2016–24.05.2016.
• Põltsamaa avaliku ruumi arhitektuurivõistluse võitis ideekavand "Roosilinn", mille autorid on arhitektid Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass ja Kaidi Põder arhitektuuribüroost Arhitekt Must. Põltsamaa avaliku ruumi arhitektuurivõistlus toimus 18.03–08.06.2016.

Kingitusena Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks rajati üle Eesti koostöös koolide ja kohalike omavalitsustega kümneid tammeparke ning kutsuti nii eraisikuid kui ka asutusi-organisatsioone istutama tammesid. Eesti 100 tamme esindustammik istutati Tamsallu. Üleriigiline istutamine leidis aset mai kahe esimese nädala jooksul ning tammeparkide avamine toimus 1. juunil 2018. Juubeliaasta kevadesuvel istutati 6610 tamme.

Algatus "EV 100 igas külas" andis võimaluse küladele, linnadele ja kogukondadele Eestis kui välismaal tähistada 2018. aastal oma programmiga Eesti Vabariigi 100. aastapäeva. "EV 100 igas külas" programm hõlmas järgmisi tegevusi:

• EV 100 teiste programmide, nagu "Eesti 100 tamme" ja arhitektuuriprogrammi "Hea avalik ruum" raames ette valmistatud üritused.
• EV 100 korraldustoimkonna partnerorganisatsiooni Eesti Külaliikumine Kodukant poolt programmi "EV 100 igas külas" raames käivitatud üritused.
• Riiklike toetusprogrammide kaudu rahastatud (Leader, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, KOP ehk Kohaliku omaalgatuse programm) avalikuks kasutuseks ette nähtud ja kogukonna eluolu parandavad ettevõtmised, kui nende valmimine oli ajastatud programmi "EV 100 igas külas" toimumisaega.
• Muude rahastusallikate (kohalik omavalitsus, sponsorid jm) toel tehtavad avalikuks kasutuseks ette nähtud ja kogukonna eluolu parandavad ettevõtmised, kui nende valmimine oli ajastatud programmi "EV 100 igas külas" toimumisaega.
• Üritused, millega tähistati 100 aasta möödumist EV sünnilooga seotud ajaloolistest sündmustest kohtadel (näiteks Vabadussõja lahingud), kui nendega kaasnes püsiva väärtuse loomine (mälestuskivi, ajalooline uurimus, traditsiooni juurutamine vms).
• Antud paigale ainuomane traditsiooniline sündmus, kui sellele lisandus eriline, EV 100-le pühendatud osa, ja kui sellega kaasnes püsiva väärtuse loomine.
• Muud tegevused ja objektid, mis sobisid kingituse kontseptsiooniga ja millega kaasnes kogukondlikku identiteeti toetava püsiva väärtuse loomine.

Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks tõid Eesti teatrid ühiskingitusena publiku ette lavastusprojekti "Sajandi lugu". Eesti teatrid jagasid sajandi üheteistkümneks kümnendiks (1910–1920…2010–2020 jne) ja lisasid neile tulevikulavastuse. Lavastused loodi teatrite koostöös, ühtekokku osales projektis 22 teatrit ja sari vältas kaskteist kuud – augustist 2017 kuni septembrini 2018. Osa lavastusi jäävad teatrite repertuaari pikemaks ajaks, teised olid mõeldud etenduma vaid teatud arv kordi.

• "NO34 revolutsioon" Teater NO99 ja välispartnerite lavastus teatrisarjas "Sajandi lugu", mille toimumisaeg on aastad 1910–1920.
• "Rännakud. Tõotatud maa" Teater Vanemuine ja Sõltumatu Tantsu Lava lavastused teatrisarjas "Sajandi lugu", mille toimumisaeg on aastad 1920–1930.
• "Rännakud. Maarjamaa laulud" Teater Vanemuine ja Sõltumatu Tantsu Lava lavastused teatrisarjas "Sajandi lugu", mille toimumisaeg on aastad 1920–1930.
• "Sirgu Eesti" Labürintteatriühendus G9 ja VAT Teatri lavastus teatrisarjas "Sajandi lugu", mille toimumisaeg on aastad 1930–1940.
• "BB ilmub öösel" Von Krahli Teatri ja Tartu Uus Teatri lavastus teatrisarjas "Sajandi lugu", mille toimumisaeg on aastad 1940–1950.
• "Kaarnakivi perenaine" Pärnu Endla ja Kuressaare Linnateatri lavastus teatrisarjas "Sajandi lugu", mille toimumisaeg on aastad 1950–1960.
• "Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas" Rahvusooper Estonia ja Kanuti Gildi SAALi lavastus, mille toimumisaeg on aastad 1960–1970.
• "Hipide revolutsioon" Ugala teatri ja R.A.A.A.M. lavastus teatrisarjas "Sajandi lugu", mille toimumisaeg on aastad 1970–1980.
• "Enne meid oli veeuputus" Nukuteatri ja Vaba Lava lavastus teatrisarjas "Sajandi lugu", mille toimumisaeg on aastad 1980–1990.
• "{Sajandi lugu}: Puudutada kuud" Rakvere Teatri ja Fine 5 lavastus teatrisarjas "Sajandi lugu", mille toimumisaeg on aastad 1990–2000.
• "Miljoni vaade" Tallinna Linnateatri ja Vana Baskini teatri lavastus teatrisarjas "Sajandi lugu", mille toimumisaeg on aastad 2000–2010.
• "Isamaa pääsukesed" on Eesti Draamateatri ja Nargenfestivali ühistöö ning kuulus EV 100 teatrisarja "Sajandi lugu".
• ''Tuleb / Ei Tule: Eesti 100 aasta pärast'' on Vene Teatri, loomingulise ühenduse AUDIOKINETICA ja kooliõpilaste koostöölavastus teatrisarjas "Sajandi lugu", mille toimumisaeg on tulevik.

• 100 piirimärki – Eesti maaülikooli geomaatikaõppetool kogus 2018. aasta 31. detsembrini pilte piiritähistest, et nende hulgast välja valida sada erinäolist piirimärki, mis kingitakse Eesti Vabariigile.
• 100 aastat kiilu all. Eesti lugu laevades 1918‒2018. Eesti Meremuuseum avas 23. veebruaril 2018 kuni 2019. aasta 13. jaanuarini kestva näituse "100 aastat kiilu all. Eesti lugu laevades 1918‒2018" Eesti laevade ajaloost.
• Eesti rahvusmaastikud. Juhani Püttsepp ja Ingmar Muusikus koostasid Eesti looduskaitse seltsi toimkonna valitud lugude põhjal sarja "Eesti Rahvusmaastikud".
• Eestimaa looduse 100 nägu. Silma Õpikoda korraldas 10–15-aastastele noortele lühifilmide võistluse "Eestimaa looduse 100 nägu".
• EV 100 matkasari. Eesti Matkaliit, Riigikantselei EV 100 korraldustoimkond ja Riigimetsa Majandamise Keskus korraldas matkasarja, mille käigus matkati eri liikumisviisidega.
• Kingi Eestile 100 loodusvaatlust. Keskkonnaagentuur ja Eesti Looduseuurijate Selts korralda 10. aprillist 15. septembrini kampaania "Kingi Eestile 100 loodusvaatlust" eesmärgiga kinkida Eestile 100 eri liigi vaatlust.
• Eesti tantsib. 31. detsembrist 2017 kuni 31. detsembrini 2018 kestnud kampaania raames kutsuti kõiki üles kinkima Eestile 100. aastapäevaks spetsiaalselt selle sündmuse puhuks valminud tantsu.

Detsembris 2012 välja kuulutatud EV 100 mängufilmide konkursi esimesse vooru laekus juunis 2013 165 filmiideed, millest 17 paremat kirjutati stsenaariumiteks oktoobriks 2014. Stsenaariumitest jäi omakorda sõelale üheksa tugevamat projekti, mille loominguline arendus kestis 2015. aasta oktoobri alguseni. Samal kuul andis filmidele kunstilise hinnangu Eesti Vabariik 100 žürii, tõstes esile kuut filmi.

Tootmistoetuse taotluse esitamise võimalus Eesti Filmi Instituudile oli kõigil arendusperioodi lõpetanud projektidel. Tootmistaotlusi hindas ekspertkomisjon koosseisus EV 100 juhtrühma esimees Toomas Kiho, Tiina Lokk, filmilevitaja Lauri Kaare, EFI peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins ja EFI eelarveekspert Endel Koplimets.

Eesti Vabariik 100 pikkade animafilmide vooru 7. detsembril 2015 esitati üks taotlus, mis ka rahuldati. Tootmistoetuse sai "Lotte ja kadunud lohed", režissöörid Janno Põldma ja Heiki Ernits (1,5 miljonit eurot). Eesti Vabariik 100 mängufilmide vooru 22. veebruaril 2016 laekus seitse taotlust, neist tootmistoetuse sai viis filmiprojekti:

• "Tõde ja õigus", režissöör Tanel Toom (2,187 miljonit eurot)
• "Seltsimees laps", režissöör Moonika Siimets (1,2 miljonit eurot)
• "Põrgu Jaan", režissöör Kaur Kokk (1,2 miljonit eurot)
• "Võta või jäta", režissöör Liina Trishkina-Vanhatalo (720 000 eurot)
• "Eia jõulud Tondikakul", režissöör Anu Aun (837 000 eurot)

Eesti Vabariik 100 anima- ja mängufilmid jõudsid kinoekraanidele ajavahemikus 2018 veebruar kuni 2019 veebruar.

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul novembris 2014. aastal ellu kutsutud telesarjade konkursi esimesse vooru laekus 27 ideed, millest valiti välja neli. Väljavalitud ideed said 5000 eurot stsenaariumitoetust ning võimaluse osa võtta teledraamasarjade loomise kursusest. 2016. aasta novembris kuulutas ekspertkomisjon konkursi lõplikuks võitjaks projekti "Pank".

10. märtsist kuni 10. juunini 2015 toimus EV 100 muusikasündmuste konkurss^[viide?], mille eesmärk oli leida ideid muusikaüritustele, mis toimuvad aprillist 2017 kuni veebruarini 2020 ning oleksid väärilised tähistama Eesti Vabariigi 100. aastapäeva. Konkursist olid oodatud osa võtma muusika loojad ja esitajad ning ürituste korraldajad, kes pakkusid ühiselt välja oma nägemuse tulevasest muusikaüritusest. Esitatud ideed pidid sisaldama vähemalt 20 minuti ulatuses uue heliloomingu ettekandmist. Teosele ei seatud žanrilisi piiranguid. Konkursile olid oodatud eri laadi üritused ja muusikateosed: süvamuusikast džässini, folgist elektroonilise muusikani.

EV 100 muusikasündmuste ideekonkursile laekus kokku 66 ideed.

Kümme võidutööd ja nende esitajad

• "Eesti helifilmi mikstuur", esitajad Taavi Kerikmäe, Andres Tenusaar ja MTÜ Peata Film;
• "KERES", esitajad Timo Steiner, Sander Mölder, Teet Kask, Madli-Liis Parts, festival Eesti Muusika Päevad;
• "Kui kivid olid veel pehmed", esitajad Märt-Matis Lill, Anna Hints, Mari Kalkun ja Triinu Ojar, Eesti Filharmoonia Kammerkoor;
• "Eestimaa atmosfäärid", esitajad Pärt Uusberg, Eesti Noorte Segakoor, Üle-eestiline Neidudekoor Leelo, Eesti Meestelaulu Seltsi üle-eestiline poistekoor Kalev, Eesti Tütarlastekoor, Eesti Noorte Puhkpilliorkester;
• "Muinastulede öö", esitajad Ülo Krigul, Tõnu Kaljuste, Nargenfestival, ERSO, MTÜ Tuleranda;
• "Mööda piiri", esitajad Hando Põldmäe, Politsei- ja Piirivalveorkester, Eerika Kurm;
• "100 eestlase portree", esitajad Erki Pärnoja, Kaupo Kikkas, MTÜ Jazzkaare Sõprade Ühing, Anne Erm, Eva Saar, Marju Kask;
• "Üheksa hümni vabadusele", esitajad Eesti Jazzliit, festival Jazzkaar;
• "Klaveriloomad. Elu muusikas", esitajad Peeter Rebane, Katri Rebane, Kerstin Hallik, Lumus Artis OÜ;
• "Teekond", esitajad Puhkpillikvintett Estica, Vanemuise Puhkpillikvintett, Celia Roose, Liisa Hirsch, Pärt Uusberg, Tauno Aints, Eesti Interpreetide Liit

30. novembril 2015 kuulutas Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus koostöös EV 100 korraldustoimkonnaga Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul välja kunstiprojektide konkurssi "Rändajad ja kohanejad". Konkursile olid oodatud nii näitused, seminarid, üksikteosed, loengud, performance'id kui festivalid, mis lähtuvad Eesti ajalugu ja tänapäeva mõjutavatest rännetest ja kohanemistest: põhjustest, miks on Eestisse või Eestist välja rännatud; kogukondade kohanemisest rändamistega ja selle kultuurilisest väljundist Eesti 100 aasta jooksul. Konkursi taotluse esitamise tähtaeg oli 1. märts 2016. Tähtajaks laekus 25 taotlust.

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks toimub ligi 100 kõrgetasemelist kunstiüritust, mis tutvustavad kodumaiste kunstnike loomingut Eestis ja välismaal. Lisaks kureeritud EV 100 kunstiprogrammile sai juubeliaastal lüüa kaasa kunstiteemalistes algatustes ja anda oma panus mõnda kingitusse. EV 100 kunstiprogrammi kuulus ligi 100 eriilmelist kunstiüritust, mis toimusid paljudes Eesti paikades, aga ka väljaspool Eestit. Kunstiprogrammi oli valitud Eesti aastapäeva tähistama suurnäitused Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas, aga samas on olulised kunstiüritused toimumas ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades. Ikka selleks, et võimalikult palju inimesi saaks juubeliprogrammist osa ning ka ise kunstiüritustel osaleda. Esimesed kunstiüritused tähistamaks Eesti juubelit algasid juba aprillis 2017 ja kestavad kuni 2019. aasta kevadeni. EV 100 kunstiprogrammi "Sada kunstimaastikku" koordineerisid Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus ühiselt EV 100 korraldustoimkonnaga Riigikantseleis.

Kunstiprojektid ja näitused

• Liina Siibi uurimisprojekt "Eesti naine Soomes" alates 01.02.2016 kuni 01.12.2018 koos etenduse ja näitusega Tallinnas ja Helsingis.
• Galerii POSITIIV kuuest näitusest koosnev programm
  • Reet Sau "Siin on mu süda" 09.05.–26.05.2017
  • Tuuli Manni näitus-installatsioon "AM STANDARD / Piiril" septembris 2017
  • Maarja Mäemetsa näitus-installatsioon "Aega on küll" oktoobris 2017
  • Kristino Rav’ näitus "Hämarala seniidis" novembris 2017
  • Triin Kerge näitus-installatsioon "Kui kaugel on lähedus" detsembris 2017
  • Ly Lestbergi näitus "Argikoreograafia" kevadel 2018
• Tanel Randeri projekt "100 paplit" korraldas kunstinäitusi ja -residentuure Valga muuseumis eesmärgiga luua laiemat kõlapinda Ida-Euroopa identiteedile Eestis.
  • Läti kuraatorite ja kunstnike näitus "Koht, kus kõik on parem" 09.05.–10.06.2017 Valga Muuseumis;
  • Marit Mihklepa ja Edgars Rubenise näitus "Walk" 17.02.–10.03.2018 Valga Muuseumi galeriis;
  • Tanel Randeri kuraatoriprojekt "Agora" aprillis 2018 Valga Muuseumi galeriis;
  • Michael Kurzwelly residentuur ja näitus "Slubfurt" 11.04.–25.04.2018 Valga Kultuurikeskuses;
  • Bita Razavi näitus juulis 2018 Valga Muuseumi galeriis;
  • Rait Rosina näitus augustis 2018 Valga Muuseumi galeriis;
  • Tanel Randeri kureeritud sümpoosion/performance septembris 2018 Valga raudteejaamas.
• Laura Kuuse ja Camille Laurelli kuulamissessioonide projekti "Sada helimaastikku stuudios 335" kunstnike ateljees Tallinnas ARS majas.
• Eesti Kunstnike Liidu projektid: kunstifestival "FutuMuhu. Sada aastat. 2017" 14.–15. juulil 2017 Muhus EKL kunstitalus ja festivali ülevaatenäitus Pariisis galeriis Avenue des Arts 2.–9. oktoobril 2017.
• Projektiruumi Kraam suvetuur Eesti maakondades 2017. aasta juuli lõpust kuni augusti alguseni. Artist-run space Kraam algatajate kunstnike Killu Sukmiti ja Minna Hindi põgenikekriisi käsitlev projekt "Linnutee" kaasas Eestisse saabunud varjupaigataotlejaid, pagulasi ja kunstnikke, kutsus töötubadesse ning piirideta kohvikusse ehk Coffee Without Borders.
• Karel Koplimetsa performance ja film "Juhtum nr 13. Oodates taarast laeva" liinil Tallinn-Helsingi, filmi esitlus 24.08.2017.
• Temnikova ja Kasela galerii näitus Olga Tšernõševa ja Jaan Toomiku loomingust augustist septembrini 2017. Moskva kunstniku Olga Tšernõševa väljapanek "Algunas Canciones Lindas" oli avatud Temnikova & Kasela galeriis ning Jaan Toomik avas samal päeval Tallinna Keskturu peahoone teisel korrusel näituse "Kuidas lääs oli vasak".
• Pire Sova ja Pille Õnnepalu näitus ja jututoad "Vabaduse maagiline ilu" Tallinnas raamatupoes Puänt 21.07., 28.07., 04.08. ja 11.08. ning Võrus galeriis Avatud Ateljee alates 18.08.2017.
• Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna toote- ja tekstiilidisaini ning nahakunsti osakondade ühisprojekt "Hea Eesti asi". Disainiprojekt toimus 2017. aasta kevadsemestril, sellest võttis osa 22 tudengit, kes arendasid kahe-kolmeliikmeliste meeskondades välja 8 toote prototüüpi. Hea Eesti asja prototüüpidega sai tutvuda XII Tallinna Disainiöö Festivali raames 25.09.–01.10.2017 Noblessneri Valukojas.
• Rundumi projektiruumi kunstnike omaalgatuste teemalise kogumikku "Mida teha koos?" esitlus.
• Sally Stuudio korraldatud koolinoorte kunstitriennaal Eksperimenta! 20.10.–03.12.2017 Tallinnas.
• Eesti Instituudi väljaantava ingliskeelse kunstiajakirja Estonian Art 20. aastapäeva väljaanne, milles kakskümmend kunstnikku kirjutavad oma lemmikkunstnikust või kunstiteosest viimase kahekümne aasta lõikes. Esitlus 15.11.2017 Tallinnas Kumu kunstimuuseumis.
• Tartu Kunstimuuseumis noorte eesti kunstnike grupinäitus "Metafoorid kodule" jaanuarist aprillini 2018.
• Peipsiveere Kunstikeskuse / Voronja korternäituste sari "Lätted" Eesti 5 maakonna väikeasulates.
  • Korternäituse sarja "Lätted" avaüritus Tartu mittekohas. Tartu kirjanduse maja pööning. 20. jaanuar 2018
  • Lätted I – Peeter Allik Kursi, Jõgevamaa 24.–25. veebruar 2018, kell 12–17
  • Lätted II – Huupi Raadama, Põlvamaa 24.–25. märts 2018, kell 12–17
  • Lätted III – Marko Mäetamm Nuia, Viljandimaa 30. aprill – 1. mai 2018
  • Lätted IV – Teet Suur Naistevälja, Lääne-Virumaa 26.–27. mai 2018
  • Lätted V – Leho Rubis ja Kaido Kirikmäe "Kaotatud lätted" Paide, Järvamaa 10.–11. august 2018
  • Lätted V – Billeneeve ja Mann Mariliin Kindsiko Uhtjärve ja Päidla, Võrumaa 8.-9. september 2018, kell 12–17 
• Maarin Ektermanni läbi 2018. aasta vältav projekt "Kunstnikud kogudes 10 × 10", kus kümme kaasaegset kunstnikku töötavad kümnes Eesti väikemuuseumis
  • 19. mai 2018 – muuseumiööl kell 17.00 Aet Aderi ja Laur Kaunissaare näituse avamine Narva-Jõesuu Koduloomuuseumis
  • 15. juuni 2018 – Laura Põllu näituse avamine Kunda tsemenditehases
  • 29. juuni 2018 – Jevgeni Zolotko näituse avamine Sillamäe Muuseumis
  • 30. juuni 2018 – Jaanus Samma näituse avamine Liivi Muuseumis Alatskivil
  • 12. juuli 2018 – Jass Kaselaane näituse avamine Saaremaa Muuseumis Kuressaares
  • 3. august 2018 – Eva Mustoneni näituse avamine Seto Talumuuseumis Värskas
  • 10. august 2018 – Raul Kelleri näituse avamine Eesti Ringhäälingumuuseumis Türil
  • 20. august 2018 – Marge Monko näituse avamine Vana-Võromaa Kultuurikojas Võrus
  • 8. september 2018 – Flo Kasearu näituse avamine Koidula Muuseumis Pärnus
  • 3. november 2018 – Mihkel Ilusa näituse avamine A. H. Tammsaare Muuseumis Vargamäel
• Annika Haasi fotonäitus "Eesti moslemikogukonna anatoomia" Eesti Rahvusraamatukogus Tallinnas veebruaris 2018. Annika Haasi ja Külli Lupkini portreede raamat "Sissevaade Eesti romade kogukonda".
• Tanja Muravskaja portreefotode raamat Eestis viibivatest NATO sõduritest "Raamat sõdurist".
• Mooste KülalisStuudio projekt "Metsik. Käärimine normaalsuse äärealadel", mis sisaldas kunstiresidentuure, mis kulmineerusid 22. juulil 2018 ühisnäitusega Viislil Põlvamaal. Kuraatorite Evelyn ja John Grzinichi juhatusel valminud väljapanekul oli väljas 15 rahvusvahelise kunstniku tööd.
• Pärnu Muuseumi ja EKA moeosakonna ühisprojekt "Eesti oma sinine" ühendas moe, looduse ja pärandkultuuri kaasaegses võtmes näituseks 2018. aasta märtsist juunini Pärnus.
• Raamatusaatkonna ja Tartu Kõrgema Kunstikooli üliõpilaste kunsti- ja raamatunäitus "Sajad raamatud" Tartus ja Tallinnas aprillist maini 2018.
• Kristi Kongi ja Kasper Bosmansi dialoogis valminud installatiivne näitus "Kristi Kongi dialoogis Kasper Bosmansiga. Alkeemikud, kunstnikud, puhastajad ja teised" Kumu kunstimuuseumi sisehoovis.
• Taavi Suisalu ja Timo Tootsi projekt "Hiirelõks48" Valgamaal 10.07.–22.07.2018 koondas digitehnoloogiatega töötavad kunstnikud, et leiutada ja mõtestada digitaalse immigrandi ja pärismaalase mõisteid.
• Laura Linsi ja Roland Reemaa projekt "Toimumata jäänud tulevikud Eesti modernismis". Projekti tulemusena valmis näituse Eesti Rahva Muuseumi Heimtali muuseumis Viljandimaal, kus eksponeeriti väljavõtteid ajakirjast Taluperenaine, nende ainetel konstrueeritud arhitektuurseid makette ning koostöös Anu Rauaga sisekujunduse elemente muuseumi kogudest.
• Kondase Keskuse autsaiderkunsti näitus "Kogutud maailmad" erivajadustega inimeste loomingust suvel 2018 Viljandis.
• Paul Kuimeti filmiprojekti "Kuldne Kodu" esitlemine 1. septembril 2017 Tallinnas kaasaegse kunsti biennaali Fotokuu avanäitusel "Visuaalkurnatus".
• Evald Okase Majamuuseumi rahvusvaheline kaasaegse klaasikunsti näitus sallivuse teemadel "Teine vaatenurk" 2018. aasta suvel Haapsalus.
• Maria Aua ja Aivar Tõnso projekt "Kena perspektiiv" 2018. aasta juulist augustinil Virtsus.
• Asuurkeraamika kunstiprojekt "Tuleraamat" 2018. augustis reisides keraamikaahjuga mööda Eestit.
• Pärnu Muuseumi näitus "Grand Concert" Raul Meele rahvust ja identiteeti käsitlevast loomingust ajavahemikus 1973–2017 septembrist detsembrini 2018 Pärnus.
• Fred Kotkase rändmaalinäitus "Eesti pidu" pidupäevade tähistamisest 2018. aasta teises pooles Tartus, Pärnus ja Viljandis.
• Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuse näitus "Eesti kui mõtteline ruum" 06.10.-03.11.2018 Raplas.
• Eesti Kunstimuuseumi näitus, konverents ja filmiprogramm "Salatoimikud [Üheksakümnendate kartoteek]" Kumu kunstimuuseumis.
• Kunstnik Mihkel Ilusa rahvusliku motiivi teemasid käsitlev isikunäitus ja kunstitunnid Paides 2018. aasta novembris ja 2019. aasta jaanuaris.
• Liina Siibi isikunäitus 2019. aasta alguses Tallinna Kunstihoones, mis tegeleb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitlemise erinevustega.

2016. aastal toimus Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) ja EV 100 koostöös EV 100 astapäevakingituste taotlusvoor, mille eesmärk oli unikaalsete, uuenduslike algatuste käivitamine ja elluviimine, mis sobivad Eestimaale kingituseks Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. KÜSKi hindajate ettepanekutele tuginedes otsustas EV 100 juhtrühm toetada 12 projekti kogusummas 86 000 eurot.

Toetust said järgmised projektid:

• MTÜ Tagasi Kooli korraldas kingitusena septembrist 2017 kuni maini 2018 1.–12. klasside õpilastele 100 võrgu-külalistundi. Tundide eesmärk oli innustada noori mõtestama Eesti ühiskonnas toimuvat, andma ideid ja tegutsema Eesti elu paremaks loomisel.
• MTÜ Karksi-Nuia Pensionäride Ühenduse algatus Karksi-Nuia "mulke elu pilte pääl" on ajalooline tagasivaateline kaart, mis jäädvustab Karksi-Nuia kohalike mälestusi piirkonna hoonetest ja nende ajaloost. Selleks kogutakse arhiivimaterjale, fotosid ja kohalike meenutusi nii eesti kui ka mulgi keeles. Kaardi abil hoitakse ja tutvustatakse Mulgimaa ajalugu ja kultuuripärandit.
• Eesti Kirikute Nõukogu kingitus on publikatsioon "Vaimulik Viis Vabariigile" ehk VVV, milles on talletatud samanimelise lauluvõistluse abil kogutud valik uusi Eesti Vabariigile pühendatud laule koos seadetega.
• MTÜ Eesti Fotopärand lõi ühisloomeplatvormi Ajapaik, mille eesmärk on fotode, maalide, graafika ja filmide abil näidata, kuidas on meie elukeskkond aja jooksul muutunud.
• Eesti Rahvatantsuansamblite Liit korraldas suurejoonelise kontsertetenduse, mille teemaks oli eesti rahvatantsu kujunemislugu ja areng läbi aja. Kontsert toimus Tondiraba jäähallis Tallinnas 1. juunil 2018.
• MTÜ Ääsmäe Külakogu kinkis 100 kirsipuuga pargi.
• MTÜ Lodja Postijaama Arendamise Selts algatas iga-aastase Saarde valla Külade Olümpia, mis kaasab kõikide Saarde valla külade kogukondi.
• SA Võru Kannel algatas koostöös Võru linna ja kohalike organisatsioonidega laste- ja perefestivali "Rõkkab rõõmust Võrumaa". Festivali programmi kuuluvad laste silmaringi avardavad tegevused, näiteks etendused, töötoad, sportimine ja musitseerimine.
• Tartu Oskar Lutsu nim. Linnaraamatukogu paigaldas üle Eesti 100 märgist, mis tähistavad konkreetsete paikade seost mõne olulise kirjandusteosega. Märgised juhatavad inimesi edasi kodulehele, kust saab vaadelda kaarti kõigi märgiste asukohaga, kuulata raamatute tekste tuntud kultuuritegelaste esituses ja lugeda teoste kohta lisa.
• MTÜ Linnasilm kinkis sada avalikku lauatenniselauda, et arendada sportimist linnaruumis. Laudade kujundamisesse kaasati kohalikke kogukondi ja kunstnikke.
• MTÜ Viskla Külaarendamise Selts lõi koostöös Viskla elanike ja Kose Kunstikeskusega Viskla külakeskuse õuealale kiigepargi ehk kiikla, mis ehitatud lähtuvalt Eesti kiigekultuurist.
• Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu Klooster Pirital rajas Piritalt Vana-Vastseliinani kulgevale palverännuteele uusi matkaradu ja paigaldas palvepinke. Lisaks toimusid palverännutee kodulehe arendustööd tõlkimise ja tekstide toimetamise näol.

Eesti tutvustamiseks välismaal loodi Eesti Vabariik 100 rahvusvahelise programm, mis viis eesti kultuuri, teadust, infoühiskonda ning ettevõtlust enam kui 30 riiki üle maailma. Ürituste leidmiseks viidi läbi kaks konkurssi, mille tulemusena toimus üle 150 ürituse. Programmi aitas kokku panna Riigikantselei loodud töörühm, kuhu kuulusid Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Välisministeeriumi ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esindajad.

Täiendavat teavet EV 100 tähistamise ja programmi kohta leiab veebilehelt EV 100.ee.

Eesti Lastekirjanduse Keskusel ja Kultuuriministeeriumil on tore traditsioon kinkida kõikidele Eestis sündivatele lastele raamat "Pisike puu". 2018. aastal kingiti EV 100 eestvedamisel "Pisike puu" ka igale juubeliaastal välisriigis sündinud ja Eesti rahvastikuregistrisse kantud Eesti kodaniku lapsele. Välisriikides elavate eestlaste üks suursündmusi saab olema ESTO 2019, mis toimub viimast korda, leiab aset Helsingis ja Tallinnas ning on pühendatud Eesti riigi 100. aastapäevale. Lisainfot eestlaste tähistamisest üle maailma leiab EV 100 veebilehelt siit.

• EV 100 (raamatusari)
• Eesti Vabariik 90
• rahvusmaastik
• Eesti läbi 100 silmapaari