Eesti Vabariigi Naisministrid

aastal ning sellest ajast kuni 2021. aastani on Eestil olnud kokku 36 naisministrit 58 korral. Osa neist on kuulunud Eesti eksiilvalitsuste ning teised kahe üleminekuvalitsuse või taastatud Eesti Vabariigi valitsuste koosseisu. 26. jaanuaril 2021 sai Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioonivalitsuse eesotsas ametisse astunud Kaja Kallasest Eesti esimene naispeaminister.

Eksiilvalitsuses Rootsis olid ministrid Renate Kaasik ja Aino Lepik von Wirén. Edgar Savisaare üleminekuvalitsuses oli minister Siiri Oviir ning Tiit Vähi üleminekuvalitsuses Klara Hallik.

Ülejäänud naised on kõik juba taastatud Eesti Vabariigi ajal ametis olnud. Naiste osakaal Eesti valitsuses on tavaliselt väike. Keskmiselt on iga täidesaatva võimu koosseisu kuulunud kaks naist. Erandina paistab silma Siim Kallase valitsuse võimukorraldus, kus töötas ministrina viis naist, moodustades 36% valitsuse liikmetest.

Kõige rohkem kordi, neljal ametiajal, on naistest Eestis minister olnud Urve Palo, Mailis Reps ja Keit Pentus-Rosimannus. Neile järgnevad kolme ametiajaga Siiri Oviir ja Maris Lauri.

Kaks korda on minister olnud Liia Hänni, Liina Tõnisson, Tiiu Aro, Andra Veidemann, Signe Kivi, Kristiina Ojuland, Ester Tuiksoo, Urve Tiidus ja Anneli Ott. Ühe ametiaja on minister olnud Renate Kaasik, Aino Lepik von Wirén, Klara Hallik, Lagle Parek, Marju Lauristin, Katrin Saks, Laine Jänes, Maret Maripuu, Anne Sulling (oli lisaks välisministri kohusetäitja 2014. aasta novembris), Helmen Kütt, Marina Kaljurand, Liisa Oviir, Kadri Simson, Katri Raik, Kaia Iva, Riina Sikkut, Kert Kingo, Riina Solman, Liina Kersna, Signe Riisalo ja Eva-Maria Liimets.

Tiina Raitviir (2004) kirjutab, et "Nii Eestis kui teistes riikides on sageli tavaks, et naisministrid täidavad kõige sagedamini sotsiaal-kultuurilisi funktsioone, olles rakendatud sotsiaal-, rahvastiku-, kultuuri- ja haridusministrina". Selle väite tõestuseks räägib statistika, mille järgi kahekümne üheksast korrast on sotsiaalministri ametis olnud naised viiel, rahvastikuministri ja kultuuriministri kohal kolmel ning haridusministri kohal kahel korral. Raskesti kättesaadavad on BEIS-tüpoloogia järgi jagatud alusfunktsiooni täitjate ja infrastruktuuriga tegelevate ministrite kohad.

• Heinrich Marga valitsuses sai Eesti esimeseks naisministriks Renate Kaasik, kes oli ametis Heinrich Marga eksiilvalitsuses Rootsis 1971–1990.
• Enno Penno valitsuse (Enno Penno eksiilvalitsuse) kohtuminister aastatel 1990–1992 oli Aino Lepik von Wirén.
• Edgar Savisaare valitsuse ehk Edgar Savisaare üleminekuvalitsuse (1990–1992) sotsiaalhooldusminister oli Siiri Oviir.
• Tiit Vähi esimese valitsuse ehk Tiit Vähi üleminekuvalitsuse (1992) rahvussuhete minister oli Klara Hallik.
• Mart Laari esimese valitsuse siseminister 1992–1993 Lagle Parek, sotsiaalminister 1992–1994 Marju Lauristin, reformiminister 1992–1994 Liia Hänni.
• Andres Tarandi valitsuse reformiminister 1994–1995 Liia Hänni.
• Tiit Vähi teise valitsuse majandusminister 1995. aastal Liina Tõnisson ja sotsiaalminister 1995. aastal Siiri Oviir.
• Tiit Vähi kolmanda valitsuse sotsiaalminister 1996–1997 Tiiu Aro ja eurominister 1996–1997 Andra Veidemann.
• Mart Siimanni valitsuse sotsiaalminister 1997–1999 Tiiu Aro, rahvastikuminister 1997–1999 Andra Veidemann.
• Marti Laari teise valitsuse kultuuriminister 1999–2002 Signe Kivi, rahvastikuminister 1999–2002 Katrin Saks.
• Siim Kallase valitsuse haridus- ja teadusminister 2002–2003 Mailis Reps (Rand), kultuuriminister 2002 Signe Kivi, majandus- ja kommunikatsiooniminister 2002–2003 Liina Tõnisson, sotsiaalminister 2002–2003 Siiri Oviir, välisminister 2002–2003 Kristiina Ojuland.
• Juhan Partsi valitsuse põllumajandusminister 2004–2005 Ester Tuiksoo, välisminister 2003–2005 Kristiina Ojuland.
• Andrus Ansipi esimese valitsuse haridus- ja teadusminister 2005–2007 Mailis Reps (Rand), põllumajandusminister 2005–2007 Ester Tuiksoo.
• Andrus Ansipi teise valitsuse kultuuriminister 2007–2011 Laine Randjärv (Jänes), rahvastikuminister 2007–2009 Urve Palo, sotsiaalminister 2007–2009 Maret Maripuu.
• Andrus Ansipi kolmanda valitsuse keskkonnaminister alates 2011. aastast Keit Pentus-Rosimannus, kultuuriminister alates 2013. aastast Urve Tiidus.
• Taavi Rõivase esimese valitsuse keskkonnaminister kuni 17. novembrini 2014 ja välisminister alates 17. novembrist 2014 Keit Pentus-Rosimannus, kultuuriminister Urve Tiidus, väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling, majandus- ja taristuminister Urve Palo, sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt, rahandusminister alates 3. novembrist 2014 Maris Lauri.
• Taavi Rõivase teise valitsuse välisminister Keit Pentus-Rosimannus, ettevõtlusminister Urve Palo.
• Jüri Ratase esimese valitsuse haridus- ja teadusminister Mailis Reps (Rand), majandus- ja taristuminister Kadri Simson, sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister Urve Palo (23. novembrist 2016 kuni 22. augustini 2018), siseminister Katri Raik (alates 26. novembrist 2018), tervise- ja tööminister Riina Sikkut (alates 2. maist 2018)
• Jüri Ratase teise valitsuse haridus- ja teadusminister Mailis Reps (23. novembrist 2016 kuni 21. novembrini 2020), rahvastikuminister Riina Solman, väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo (16. maist 2019 kuni 25. oktoobrini 2019) riigihalduse minister Anneli Ott (alates 25. novembrist 2020)
• Kaja Kallase esimese valitsuse peaminister Kaja Kallas, haridus- ja teadusminister Liina Kersna, justiitsminister Maris Lauri, kultuuriminister Anneli Ott, rahandusminister Keit-Pentus Rosimannus, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja välisminister Eva-Maria Liimets.

2002. aastal rahuldati kultuuriminister Signe Kivi tagasiastumispalve seoses mitme miljoni krooni kadumisega Kultuurkapitalist. 2005. aastal vabastas Eesti president Arnold Rüütel peaminister Juhan Partsi palvel ametist välisminister Kristiina Ojulandi. Ajendiks oli usalduse kaotamine Ojulandi vastu, kes oli vastutav 91 saladokumendi kadumise eest välisministeeriumi arhiivist aastatel 1996–2004. 2009. aastal astus pärast ebaõnnestunud umbusaldusavaldust ametikohalt vabatahtlikult tagasi sotsiaalminister Maret Maripuu. Umbusalduse põhjuseks oli oponentide kahtlus Maripuu tööalases pädevuses.

• Eesti Vabariigi valitsus
• Eesti Vabariigi valitsuste loend