Eduard Laaman: Eesti ajakirjanik, ajaloolane ja ühiskonnategelane

jaanuar vkj/12. veebruar 1888 Beregovoje (Samruki) küla, Tauria kubermang, Krimm – 1. september 1941 Kirovi vangla, Kirovi oblast, Venemaa) oli eesti ajakirjanik, ajaloolane ja ühiskonnategelane.

Ta sündis Krimmi väljarännanud talupidaja Hindrek Laamani perekonnas. Osales veebruarirevolutsioonijärgse ja vastselt iseseisvunud Eesti poliitikas. Tõmbus poliitilisest elust 1920. aastate lõpus tagasi, töötas ajakirjanikuna. Suurt tähtsust omavad tema Eesti iseseisvumist ja iseseisvusaegseid pöördepunkte käsitlevad ajalookirjutised.

Laaman käis 1937. aastal Eesti delegatsiooni liikmena tutvumas Saksa kunsti ja saavutustega Königsbergis, Münchenis, Nürnbergis, Frankfurdis, Düsseldorfis, Oldenburgis, Hamburgis ja Berliinis. Münchenis külastas ta "degenereerunud" ja ametlikult soositud kunsti näitusi. Eesti delegatsioon leidis kokkuvõttes, et rahvussotsialistlik liikumine sobib Saksa rahva iseloomu ja maitsete põhiliste omaduste ning Saksa olustikuga.

• 1894–1899 Samruki külakool
• 1899–1907 Kertši gümnaasium
• 1908–1912 Peterburi Ülikooli õigusteaduskond

• 1912–1913 Tallinna Teataja toimetus
• 1913–1915 Tartu Päevalehe toimetus
• 1919. aastal Pariisi rahukonverentsi Eesti delegatsiooni ajakirjandussekretär
• 1919–1920 Eesti saatkonna pressiatašee Londonis
• 1920–1923 Eesti välisministeeriumi informatsiooniosakonna juhataja
• 1924–1929 ja 1930–1938 Vaba Maa toimetaja
• 1938–1939 Rahvalehe toimetaja
• 1939–1940 juuni Eesti saatkonna pressiatašee Moskvas
• 1940 Eesti Tarbijate Kooperatiivi kooliosakonna tõlk

• 1915–1917 Tallinna linnavolikogu sekretäri abi
• 1917 Eesti Tööerakonna üks asutajaid
• 1917–1918 Eesti Toitluskomitee sekretär
• 1917 Tallinna Eesti Liidu sekretär
• 1918 veebruar – 1918 detsember Eesti Ajutise Valitsuse sekretär
• 1936 põhiseadust arutava komisjoni liige
• 1937 Rahvuskogu II liige

• 1908–1912 Peterburi Eesti Üliõpilaste Seltsi liige
• 1930 Üliõpilaste Selts Raimla vilistlaskogu liige
• Estonia teatrikomisjoni liige
• Balti ajakirjandusliidu Eesti rahvuskomitee esimees
• Rotary klubi liige

• 1937 Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärgi II järk
• 1938 Valgetähe teenetemärgi II klass
• Mitu riiklikku autasu Poolalt, Leedult, Soomelt ja Prantsusmaalt^[viide?]

Eduard Laaman vahistati okupatsioonivõimude poolt 24. veebruaril 1941. Teda süüdistati nõukogudevastases agitatsioonis ja propagandas ning spionaažis. Süüdistuskokkuvõte kinnitati 27. juunil 1941 Tallinnas. Tallinnast viidi Eduard Laaman edasi Kirovi vanglasse Kirovi oblastis. NKVD vägede sõjatribunal mõistis Eduard Laamani 26. juulil 1941 surma "revolutsiooniliikumise ja töölisklassi vastase võitluse" eest. Otsus viidi täide 1. septembril 1941. Eduard Laamani abikaasat ei teavitatud Eduard Laamani saatusest ligi viiekümne aasta jooksul.

Eduard Laaman abiellus 20. detsembril 1930 Jaan Poska tütre Tatjana Poska-Laamaniga. Sorbonne'i ülikooli lõpetanud Poska-Laaman oli Eesti Emadekaitse Ühingu esimees. Laamani abikaasa ja tütred pidid Nõukogude repressioonide kartusel 1944. aastal põgenema Rootsi. Vanem tütar Ilona Laaman on avaldanud mitu luulekogu, kirjutanud novelle ning tõlkinud eesti kirjandust rootsi keelde. Kasupoeg Árpád Arder oli baptistivaimulik. Perekond elas Tallinnas aadressil Liiva (nüüd Jaan Poska) 6a.

• 1920 Eesti lahkumine Vene riigist: 1917-1920 (Tallinn: Varrak)
• 1925 (varjunimega J. Saar) Enamlaste riigipöörde katse: Tallinnas 1. detsembril 1924 (Tallinn: Valvur; 2., faksiimiletrükk. Tallinn: Monokkel 1992; teos ilmus 1925 ka prantsuse keeles)
• 1933 Demokraatia ja diktatuur (Tartu: Noor-Eesti; 2. trükk Pärnu: Perona, 1991)
• 1934 Erakonnad Eestis (Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, sari Elav Teadus, nr 26)
• 1935 Nõukogude Vene ja kommunismi teostuskatseid a. 1917-1934 (Tartu: EKS, sari Elav Teadus, nr 38; teos ilmus ka soome keeles Helsingis 1935)
• 1935 Jaan Poska: Eesti riigitegelase elukäik (Tartu: EKS, sari Suurmeeste elulood; 3., täiendatud ja parandatud trükk. Tartu: EKS, 1998)
• 1936 Eesti ühiskond: selle koostis, areng ja iseloom (Tartu: EKS, sari Elav teadus nr 54)
• 1936 Eesti iseseisvuse sünd (Tartu, ilmus ka vihikutena; 2. trükk Stockholm: Vaba Eesti, 1964; 3. trükk. Tallinn: Faatum, 8 vihikut, 1990-97)
• 1938 Juhan Luiga: elu ja mõtted (Tartu: Noor-Eesti)
• 1938 Tänapäeva Saksamaa: peajooni rahvussotsialistliku "Kolmanda riigi" arengust, alustest ja sisekorrast (kaasautor Leo Kahkra, Tartu)
• 1940 Konstantin Päts: poliitika- ja riigimees (Tartu: Noor-Eesti; 2. trükk Stockholm: Vaba Eesti, 1949)
• 1940 Uus Euroopa sõda: kuidas see puhkes (Tartu: EKS, sari Elav Teadus, nr 97)
• Eduard Laamani päevik aastaist 1922–40 avaldati ajakirjas Akadeemia 2003, nr 7 – 2004, nr 10
• 2010 Iseseisvuse tunnid (artiklite valimik). Koostanud Hando Runnel. Sari Eesti mõttelugu, nr 96, Ilmamaa, Tartu, 432 lk; ISBN 9789985773628