Emp Ja Norra Toetused

Need toetused aitavad kaasa ka Euroopa põhiväärtuste, nagu demokraatia, sallivuse ja õigusriigi tugevdamisele.

EMP ja Norra toetuste aluseks on EMP leping. Selle lepingu kohaselt on Island, Liechtenstein ja Norra osa Euroopa ühtsest turust, mis võimaldab kaupade, teenuste, kapitali ning inimeste vaba liikumist siseturul. EMP lepingus on sätestatud koostöö ühised eesmärgid sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamiseks Euroopas ning Euroopa riikide vahelise koostöö parandamiseks.

Alates EMP lepingu jõustumisest on Island, Liechtenstein ja Norra mitme ELi ning EMP riigi sotsiaalsele ja majanduslikule arengule kaasa aidanud. Toetused on kohale jõudnud finantsmehhanismi (1994–1998), finantsinstrumendi (1999–2003) ning EMP ja Norra toetuste (2004–2009, 2009–2014, 2014–2021) kaudu. Norra, Island ja Liechtenstein on aastatel 1994–2014 järjestikuste toetuskavadega kokku panustanud 3,3 miljardit eurot. Rahastamisperioodil 2014–2021 on lisatoetuseks saadaval 2,8 miljardit eurot. Kolm doonorriiki panustavad oma suuruse ja SKT järgi. Sellest tulenevalt moodustab Norra 97,7%, Island 1,6% ja Liechtenstein 0,7% 2014–2021 EMP ja Norra toetustest. Alates 2004. aastast on kaks eraldi mehhanismi: EMP toetused ja Norra toetused. EMP toetusi rahastavad kolm doonorriiki: Island, Liechtenstein ja Norra ning Norra toetusi rahastab vaid Norra.

EMP ja Norra toetuste tingimused on kooskõlas ELi ühtekuuluvusfondi jaoks kehtestatud kriteeriumitega, mis on suunatud liikmesriikidele, mille rahvamajanduse kogutulu elaniku kohta moodustab alla 90% ELi keskmisest. Rahastamisperioodil 2014–2021 on need riigid Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Tšehhi, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia ja Ungari. Enne 2004. aastat Euroopa Liiduga liitunud riike ei rahastata Norra toetustega; Kreekat ja Portugali rahastatakse seega vaid EMP toetustest.

Kõigepealt sõlmivad EL ja kolm doonorriiki vastastikuse mõistmise memorandumi toetuste kogusumma ja rahastamise jaotuse kohta igas abisaajariigis. Riikide eraldised põhinevad elanikkonna suurusel ja SKT-l elaniku kohta, mis teeb Poolast suurima abisaajariigi, millele järgneb Rumeenia. Malta on väikseim abisaajariik.

Seejärel peavad Island, Liechtenstein ja Norra läbirääkimisi iga abisaaja riigiga ning lepivad kokku, milliseid programme luua, nende eesmärgid ja igale programmile eraldatava summa. Kokkulepped põhinevad abisaajariikide riiklikel vajadustel ja prioriteetidel ning doonorriikidega tehtava koostöö ulatusel. Läbirääkimiste käigus konsulteeritakse Euroopa Komisjoniga, et vältida dubleerimist ja tagada, et rahastamine oleks suunatud sinna, kus sellel on kõige suurem mõju. EMP ja Norra toetuste raames rakendatavad programmid peavad vastama inimõiguste, hea valitsemistava, jätkusuutliku arengu ning soolise võrdõiguslikkusega seotud ELi eeskirjadele ja standarditele.

ELi ning EMP ja Norra toetused täiendavad teineteist ning riiklikul tasandil haldab neid harilikult sama korraldusasutus. EMP ja Norra toetused rahastavad sageli projekte valdkondades, kus ELi või riigi toetused on harva kättesaadavad.

Iga riiklik teabekeskus vastutab programmide üldise haldamise eest abisaajariigis. Programmioperaatorid töötavad välja ja haldavad programme (sageli koostöös doonorriikide partneriga) ning otsustavad projektide rahastamise. Projektid valitakse harilikult pärast programmioperaatorite korraldatud taotlusvoore.

Üks kahest EMP ja Norra toetuste peamisest eesmärgist on abisaaja- ning doonorriikide vahelise koostöö ja suhete suurendamine. Abisaajariikide üksuste ja nende vastaspoolte vahelised partnerlused Islandil, Liechtensteinis ja Norras on toetuste põhiosa ning pakuvad ainulaadse võimaluse Euroopa ühiste probleemide lahendamiseks.

Soodustatakse kahepoolset partnerlust avaliku ja erasektori institutsioonide vahel doonor- ning abisaajariikides. Kahepoolsete suhete tugevdamise eeltingimus on koostöö inimeste ja institutsioonide vahel haldus- ja poliitilisel tasandil ning erasektoris, akadeemilises maailmas ja kodanikuühiskonnas.

EMP ja Norra toetused 2014–2021

 

 

Ajavahemikuks 2014–2021 on toetusteks eraldatud 2,8 miljardit eurot. EMP toetusi (1,55 miljardit eurot) rahastavad ühiselt Island (3%), Liechtenstein (1%) ja Norra (96%) ning need jagunevad kõigi 15 riigi vahel. Norra toetusi (1,25 miljardit eurot) rahastab vaid Norra ning need jagunevad 13 riigi vahel, kes liitusid ELiga pärast 2003. aastat. Iga doonorriigi panus sõltub nende sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

Toetusvaldkonnad

Ajavahemikus 2014–2021 rahastatud viis prioriteetset valdkonda (PS) ja seotud 23 programmipiirkonda (PA) kajastavad Euroopa 2020. aasta strateegias määratud prioriteete – Euroopa Liidu kümneaastase majanduskasvu strateegia aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu jaoks – ning ELi 11 ühtekuuluvuspoliitika eesmärki. Eesmärk on aidata kaasa majanduskasvule ja tööhõivele, võidelda kliimamuutuste ning energiasõltuvusega, vähendades samal ajal vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Need edendavad ka kahepoolset ja rahvusvahelist koostööd.

1. prioriteetne valdkond: innovatsioon, teadus, haridus ja konkurentsivõime

1. Äriarendus, innovatsioon ja VKE-d

2. Teadusuuringud

3. Haridus, stipendiumid, praktikad ja noorte ettevõtlus

4. Töö- ja eraelu tasakaal

5. Sotsiaaldialoog – inimväärne töö

2. prioriteetne valdkond: sotsiaalne kaasatus, noorte tööhõive ja vaesuse vähendamine

6. Euroopa tervishoiu probleemid

7. Romade kaasamine ja võimestamine

8. Riskirühma kuuluvad lapsed ja noorukid

9. Noorte osalemine tööturul

10. Kohalik areng ja vaesuse vähendamine

3. prioriteetne valdkond: keskkond, energia, kliimamuutus ja vähese CO₂-heitkogusega majandus

11. Keskkond ja ökosüsteemid

12. Taastuvenergia, energiatõhusus, energiajulgeolek

13. Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine

4. prioriteetne valdkond: kultuur, kodanikuühiskond, hea valitsemistava ning põhiõigused ja -vabadused

14. Kultuuriettevõtlus, kultuuripärand ja kultuurikoostöö

15. Kodanikuühiskond

16. Hea valitsemistava, vastutustundlikud institutsioonid, läbipaistvus

17. Inimõigused – riiklik rakendamine

5. prioriteetne valdkond: justiits- ja siseasjad

18. Varjupaik ja ränne

19. Kinnipidamisasutused ja eeluurimisvangistus

20. Rahvusvaheline politseikoostöö ja kuritegevuse vastu võitlemine

21. Kohtusüsteemi mõjusus ja tõhusus, õigusriigi põhimõtete tugevdamine

22. Koduvägivald ja sooline vägivald

23. Katastroofide ennetamine ja nendeks valmisolek

EMP ja Norra toetuste 2014–2021 uueks funktsiooniks on noorte tööhõive fondi (65,5 miljonit eurot) ja piirkondliku koostöö fondi loomine (34,5 miljonit eurot). Need fondid toetavad Euroopa piiriüleseid ja riikidevahelisi projektialgatusi, et leida lahendusi mõnedele Euroopa ühistele probleemidele.

Kõik EMP ja Norra toetuste 2014–2021 programmid kestavad 30. aprillini 2024.

Koostöö ja välispartnerid

Doonorprogrammi partneritel (DPP-d) on strateegiline roll programmi planeerimisel ja rakendamisel ning projekti partnerluse hõlbustamisel. Rahastamisperioodi 2014–2021 on kaasatud 21 doonorprogrammi partnerit (kaks Islandilt, üks Liechtensteinist ja 18 Norrast).

Doonorprogrammi partnerid on peamiselt avalikud asutused, millel on oma valdkonnas riiklikud volitused ja ulatuslik rahvusvaheline kogemus. Need doonorprogrammi partnerid on määratud doonorriikide algatusel.

Valitsustevahelistel organisatsioonidel ja osalistel on EMP ning Norra toetustes tähtis osa, sest nad jälgivad rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute järgimist kogu Euroopas. Need organisatsioonid pakuvad abi inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtetega seotud valdkondades. Tagamaks, et EMP ja Norra toetuste programmid ning projektid vastaksid Euroopa ja rahvusvahelistele standarditele, on doonorriigid loonud strateegilised partnerlused kolme Euroopa partneriga, kes tegutsevad rahastamisperioodil 2014–2021 rahvusvaheliste partnerorganisatsioonidena.

• Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) on seotud mitmete romade kaasamist ja põhiõiguste käsitlevate programmide ning projektidega. Toetused teevad Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga koostööd ka kõrgetasemeliste põhiõigusealaste ürituste korraldamisel.
• Euroopa Nõukogu (EN) on toetuste kõige laiaulatuslikum partner ja seotud mitme programmiga. Organisatsioon annab strateegilist ning tehnilist nõu inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi valdkonnas.
• Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) on toetuste strateegiline partner hea valitsemistava valdkonnas ning on seotud mitme programmi ja projektiga.

Ajavahemikul 2009–2014 eraldati toetuste raames 1,8 miljardit eurot. EMP toetuseid (993,5 miljardit eurot) rahastasid ühiselt Island (3%), Liechtenstein (1%) ja Norra (96%) ning need jagunesid 16 riigi vahel. Norra toetuseid (804,6 miljardit eurot), mida rahastas vaid Norra, jagunesid 13 riigi vahel, mis liitusid ELiga pärast 2003. aastat. Hispaania sai ajavahemikul 2009–2014 ainult üleminekutoetust. Pärast 2013. aastal ELiga ühinemist sai Horvaatia 2014. aastal EMP liikmeks ning sellest tulenevalt EMP ja Norra toetuste abisaajariigiks.

Tabel 1. EMP ja Norra toetused 2009–2014

* % kasutatud abikõlblikust kogusummast. Andmete väljavõte 5. septembrist 2019 ja võib muutuda.

Allikas: EMP ja Norra toetuste perioodi 2009–2014 lõpu hinnang, kiirhinnang: lõplik aruanne, märts 2019.

Toetusvaldkonnad

 

Ajavahemikul 2009–2014 eraldati EMP ja Norra toetused üheksale prioriteetsele valdkonnale (PS) ning 32 programmipiirkonnale (PA), nagu on toodud tabelis 2. Prioriteetsetele valdkondadele eraldatud vahendid on toodud alloleval joonisel.

Tabel 2. EMP ja Norra toetuste 2009–2014 prioriteetsed valdkonnad (PS) ning programmipiirkonnad (PA)

Allikas: Blue Book 2009–2014

Koostöö

Koostöö kahepoolsete programmide ja projektide kaudu annab võimaluse teadmiste vahetamiseks, vastastikuseks õppimiseks parimatest tavadest ning ühiste põhimõtete väljatöötamiseks. Rahastamisperioodil 2009–2014 osales 23 doonorprogrammi partnerit (DPP-d) (20 Norrast, kaks Islandilt ja üks Liechtensteinist). Lisaks oli ka Euroopa Nõukogu mitmes programmis doonorprogrammi partner.

Sel perioodil rahastatud 7000 projektist enam kui 30% osalesid doonorprojekti partnerid. Doonorriikidest osales ligi 1000 partnerit (185 Islandilt, 11 Liechtensteinist ja 780 Norrast).

Tulemused

EMP ja Norra toetuste perioodi 2009–2014 lõpu hinnang heidab valgust toetustele 16 ELi riigis. Rahastamisperioodi 2009–2014 kohta on läbi viidud järgmised sõltumatud hindamised ja läbivaatamised.

• Uurimisprogrammide kiirhinnang
• Romade kaasamise suurendamise kiirhinnang
• Sooküsimustega seotud programmide kiirhinnang
• Tugevdatud kahepoolsete suhete toetamise vahekokkuvõte
• Inimväärse töö ja kolmepoolse dialoogi hindamine – lõpparuanne
• Kultuuripärandi sektori vahekokkuvõte – põhiaruanne
• MTÜ programmide vahekokkuvõte – põhiaruanne
• EMP ja Norra toetused 2009–2014: riskijuhtimise ülevaade

EMP ja Norra toetuste tulemuste ja andmeportaalist saab lisateavet ajavahemikul 2009–2014 rahastatud programmide ja projektide kohta.

ELi laienemisega 2004. aastal liitus ELi ja Euroopa Majanduspiirkonnaga (EMP) kümme uut riiki: Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari.

Laienemine nõudis Euroopa ühtekuuluvusse tehtavate panuste märkimisväärset suurendamist. Enamik uutest liikmesriikidest olid ELi keskmisest sotsiaalse ja majandusliku arengu tasemest märkimisväärselt madalamal.

 

EPM ja Norra toetused eraldasid ajavahemikul 2004–2009 1,3 miljardit eurot. EPM toetused (672 miljonit eurot) abistasid 15 abisaajariiki Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Norra toetused andsid 2004. aastal ELiga liitunud kümnele riigile täiendavad 567 miljonit eurot.

Lisaks nendele kahele mehhanismile eraldas Norra 68 miljonit eurot Norra kahepoolsete koostööprogrammide kaudu Bulgaariale ja Rumeeniale, kui need kaks riiki 2007. aastal ELiga ühinesid.

Norra eraldas suurima doonorina ligi 97% 2004.–2009. aasta kogurahastusest.

Toetusvaldkonnad

Aastatel 2004–2009 said 1250 projekti EMP ja Norra finantsmehhanismide kaudu rahalist tuge. Neid projekte rahastati järgmiste toetusvaldkondade raames.

• Keskkond ja jätkusuutlik areng
• Euroopa kultuuripärandi säilitamine
• Kodanikuühiskond
• Schengen ja kohtuvõim
• Tervis- ja lastehoid
• Institutsioonilise suutlikkuse suurendamine ja inimressursside arendamine
• Teadusuuringud ja stipendiumid
• Piirkondlik ja piiriülene koostöö
• Institutsioonilise suutlikkuse suurendamine

Koostöö

Enam kui üks viiest toetatud projektidest olid partnerlusprojektid abisaajariikide üksuste ning Islandi, Liechtensteini ja Norra vahel.

EMP ja Norra toetuste perioodi 2004–2009 lõpu hinnang järeldas, et „EMP ja Norra toetused 2004–2009 on aidanud vähendada erinevusi Euroopas […] ja sellest saadav kohalik kasu on olnud märkimisväärne“ (Perioodi lõpu hinnang, Nordic Consulting Group, jaanuar 2012).

Rahastamisperioodi 2004–2009 kohta on läbi viidud järgmised sõltumatud hindamised ja läbivaatamised.

• EMP ja Norra toetused 2004–2009: Norra partnerlusprogrammide ülevaade
• EMP ja Norra toetused 2004–2009: MTÜ vahendite ülevaade
• EMP ja Norra toetused 2004–2009: Poola energiasäästu ja taastuvenergia tootmise rahastamise ülevaade
• EMP ja Norra toetused 2004–2009: vahehindamine
• EMP ja Norra toetused 2004–2009: bioloogilise mitmekesisuse rahastuse hindamine
• EMP ja Norra toetused 2004–2009: Schengeni õigustiku toetuse hindamine ja kohtusüsteemi tugevdamine
• EMP ja Norra toetused 2004–2009: Tšehhi kultuuripärandi toetuse hindamine
• EMP ja Norra toetused 2004–2009: tervise ja lastehoiu rahastamise hindamine Rumeenias
• EMP ja Norra toetused 2004–2009: tervise ja lastehoiu rahastamise hindamine Leedus
• EMP ja Norra toetused 2004–2009: tervise ja lastehoiu rahastamise hindamine Ungaris
• EMP ja Norra toetused 2004–2009: tervise ja lastehoiu rahastamise hindamine Tšehhis
• EMP ja Norra toetused 2004–2009: tervise ja lastehoiu rahastamise hindamine
• EMP ja Norra toetused 2004–2009: regionaalse arengu ja piiriülese koostöö hindamine
• EMP ja Norra toetused 2004–2009: kultuuripärandi sektori rahastamise hindamine
• EMP ja Norra toetused 2004–2009: perioodi lõpu hinnang
• EMP ja Norra toetused 2004–2009: akadeemilise teadussektori rahastamise hindamine

Ajavahemikul 1999–2003 said Kreeka, Iirimaa, Põhja-Iirimaa, Portugal ja Hispaania EMP EFTA riikidelt (Island, Liechtenstein ja Norra) 119,6 miljonit eurot. Toetati projekte keskkonnakaitse, linnade uuendamise, linnapiirkondade reostuse, kultuuripärandi kaitse, transpordi, hariduse ja koolituse ning akadeemilise uurimistöö valdkonnas. Ligi 93% rahastusest kulutati keskkonnakaitsega seotud projektidele.

Laadige alla finantsinstrumendi 1999–2003 lõpparuanne.

Finantsmehhanism 1994–1998 hõlmab Hispaaniat, Iirimaad, Kreekat, Põhja-Iirimaad ja Portugali. Toetati projekte keskkonnakaitse, hariduse ja koolituse ning transpordi valdkonnas. Lisaks projekti toetamiseks eraldatud 500 miljonile eurole anti 1,5 miljardit eurot laenude intressitoetuseks Euroopa Investeerimispangas (EIB).

Soome, Rootsi ja Austria, kes olid 1994. aastani EFTA liikmed, lahkusid ühingust ELiga ühinemiseks.

Euroopa Komisjon võttis kohustuse nende kolme riigi panuste eest finantsmehhanismi 1994–1998.

Finantsinstrumendi 1994–1998 lõpparuanne.