Prantsusmaa Departemang: Prantsusmaa haldusüksuse tüüp

Prantsusmaa emamaal on 96 departemangu ja ülemeredepartemange on 5, mida liigitatakse ka piirkondadeks. Departemangud jagunevad edasi 342 ringkonnaks, mis jagunevad kantoniteks; viimased kaks ei oma autonoomiat ja neid kasutatakse avalike teenuste ja mõnikord valimiste organiseerimisel.

Prantsusmaa departemange haldavad valitud üldkogud (conseil général) ja nende presidendid, kelle vastutuse peamise valdkonna moodustavad arvukate sotsiaalsete ja hoolekandetoetuste, keskkoolide (collège) ehitiste ja tehnilise personali, kohalike teede ning kooli- ja maabusside ja kohaliku omavalitsuse infrastruktuuride koostöö juhtimine. Riigi halduse kohalikud teenused on traditsiooniliselt organiseeritud departemangutasemel, kus prefekt esindab valitsust; siiski on piirkonnad saanud selles osas tähtsust alates 2000. aastatest, kus mõned departemangutaseme teenused on läinud piirkonnataseme teenusteks.

Departemangud loodi 1791. aastal, kui Ancien Régime'i provintside ratsionaalne asendamine rahvusliku ühtsuse tugevdamise eesmärgil; peaaegu kõik neist nimetati seetõttu jõgede, mägede või rannikute järgi, mitte ajalooliste või kultuuriliste territooriumide järgi, erinevalt piirkondadest, ja mõned neist on üldiselt tuntud nende kahekohalise sihtnumbri järgi, mida kuni viimase ajani kasutati kõigil mootorsõidukite numbrimärkidel. Need innustasid sarnaseid jaotusi paljudes Prantsusmaa endistes kolooniates.

  Pikemalt artiklis Prantsusmaa territoriaalne areng

 

 

Esimesed Prantsuse territoriaalsed departemangud pakuti aastal 1665 välja Marc-René d'Argensoni poolt haldusküsimuste teenindamiseks puhtalt sildade ja maanteede infrastruktuuri haldamisel.

Enne Prantsuse revolutsiooni sai Prantsusmaa territooriume järk-järgult mitmesuguste sõltumatute üksuste annekteerimise kaudu. Ancien Régime'i ajal oli see organiseeritud provintsideks. Revolutsiooni kestel need kaotati, osalt selleks, et nõrgendada vanu truudussidemeid.

Kaasaegsed departemangud, kui mitmeotstarbelised valitsemisüksused, loodi provintside asemele 4. märtsil 1790 Asutava Rahvuskogu poolt, mida see pidas palju ratsionaalsemaks struktuuriks. Nende piirid teenisid kahte eesmärki:

• Piirid valiti teadlikult Prantsusmaa ajalooliste piirkondade lõhkumiseks püüdega kaotada kultuurilised erinevused ja ehitada palju ühtsem rahvas.
• Piirid olid seatud nii, et iga asustus maal oli päevase ratsasõidu kaugusel departemangu pealinnast. See oli turvalisuse pärast, mõeldud hoidma kogu riigi territooriumi tiheda kontrolli all. See meede oli otseselt innustatud Suure terrori poolt, mille ajal kaotas valitsus kontrolli paljude maapiirkondade üle valitsuskeskustest kaugemal.

 

Vanadest nimedest hoiduti uute departemangude nimetamisel hoolikalt. Enamik nimetati piirkonna peamise jõe või muu loodusobjekti järgi. Isegi Pariis oli Seine'i departemangus.

Departemangude arv, algselt 83, suurenes 1809. aastaks 130-ni, kui vabariik ja keisririik omandasid territooriume. Pärast Napoleoni kaotusi aastatel 1814–1815 andis Viini kongress Prantsusmaale tagasi tema sõjaeelse suuruse; departemangude arvu vähendati 86-ni, kui kolm algset departemangu jagati. Aastal 1860 omandas Prantsusmaa Nice'i krahvkonna ja Savoia, mis viis kolme uue departemangu loomiseni. Kaks tehti uuest Savoia territooriumist, samas Alpes-Maritimesi departemang loodi Nice'ist ja osast Vari departemangust. 89 departemangule anti numbrid vastavalt nende tähestikulisele järjekorrale.

Moselle'i ja Bas-Rhini departemang ning enamik Haut-Rhini departemangust loovutati Saksa keisririigile 1871. aastal pärast Prantsusmaa kaotust Prantsuse-Preisi sõjas. Väike osa Haut-Rhini departemangust jäi siiski Prantsusmaale ja nimetati Belforti territooriumi departemanguks. Kui Prantsusmaa sai loovutatud departemangud pärast esimest maailmasõda tagasi, ei taasühendatud Belforti departemangu Haut-Rhini departemanguga. 1922. aastal sai sellest Prantsusmaa 90. departemang.

Île-de-France'i reorganiseerimine (1968) ja Korsika jaotamine (1975) andis veel kuus departemangu, tehes koguarvuks 96. Arvates juurde viis ülemeredepartemangu (Prantsuse Guajaana, Guadeloupe, Martinique, Réunion ja Mayotte), on koguarvuks 101 departemangu. Aastal 2011 sai 101. departemanguks ülemerekollektiivsus Mayotte.

  Pikemalt artiklis Prantsusmaa haldusjaotus
  Pikemalt artiklis Prantsusmaa departemangude loend ravastiku arvu järgi

 

 

Departemangu valitsuse asukoht on tuntud kui prefektuur (préfecture) või chef-lieu de département ja on üldiselt mõningase tähtsusega linn umbes departemangu geograafilises keskpunktis. See määrati vastavalt ajale, mis kulus ratsa reisiks departemangu piirialadelt. Eesmärk oli, et prefektuur peab olema ratsa kättesaadav igast linnast departemangus 24 tunni sees. Prefektuur ei ole tingimata suurim linn departemangus; näiteks Saône-et-Loire'i departemangus on pealinn Mâcon, kuid suurim linn on Chalon-sur-Saône. Departemangud on jagatud üheks või mitmeks ringkonnaks. Ringkonna pealinna kutsutakse alamprefektuuriks (sous-préfecture) või chef-lieu d'arrondissement.

Iga departemangu haldab üldkogu (conseil général), mis valitakse kuueks aastaks üldistel valimistel, kus üldkogu president on departemangu juhataja. Enne 1982. aastat oli departemangu juhataja prefekt (préfet), kes esindab Prantsusmaa valitsust igas departemangus ja nimetatakse Prantsusmaa presidendi poolt. Prefekti abistavad üks või mitu alamprefekti (sous-préfet), kes asuvad departemangu alamprefektuurides.

Departemangud on edasi jaotatud valdadeks, mida valitsevad valla volikogud. Aastal 1999 oli Prantsusmaal 36 779 valda. Ülemereterritooriumidel mängivad mõned vallad rolli departemangu tasemel. Riigi pealinn Pariis on nii vald kui ka departemang.

Mandri-Prantsusmaal (Prantsusmaa emamaa, väljaarvatud Korsika) on departemangu mediaanpindala 5965 km². 2001. aasta rahvaloenduse järgi oli departemangu mediaanrahvaarv Mandri-Prantsusmaal 511 012 asukat. Enamuse departemangude pindala on 4000 ja 8000 km² vahel ning rahvaarv on 320 000 ja 1 miljoni vahel. Pindalalt suurim on Gironde'i departemang (10 000 km²), samas väikseim on Pariis (105 km²). Kõige rahvarikkam on Nordi departemang (2 550 000) ja rahvavaeseim on Lozère'i departemang (74 000).

Departemangud on nummerdatud: nende kahekohalised numbrid esinevad sihtnumbrites, INSEE koodides (sealhulgas "sotsiaalkindlustuse numbrid") ja sõidukite numbrimärkides. Algul vastasid numbrid departemangude nimede tähestikulisele järjekorrale, kuid mitmed on oma nimesid muutnud, nii pole vastavus enam täpne. Korsika jaoks ei ole enam numbrit 20, vaid selle asemel on 2A ja 2B. Korsika sihtnumbrid või aadressid mõlemas departemangus algavad siiski 20-ga. Kahekohalist koodi "98" kasutatakse Monaco poolt. Koos ISO 3166-1 alpha-2 maakoodiga FR moodustavad numbrid ISO 3166-2 riigi alljaotuste koodid emamaa departemangudele. Ülemeredepartemangud kasutavad kolme numbrit, näiteks 971 Guadeloupe jaoks (vaata tabel allpool).

Parteipoliitilised eelistused

Neid kaarte ei saa kasutada kui kasulikke vahendeid valijate eelistuste kohta, kuna üldkogud valitakse kahevoorulises süsteemis, mis järsult piirab äärmuslaste võimalusi, niikaua, kui neid ei toeta ühes kahest voorust mõõdukas partei. Pärast 1992. aasta valimisi omasid vasakpoolsed enamust vaid 21 departemangus 100-st; pärast 2011. aasta valimisi domineerisid vasakpoolsed 61 departemangus 100-st (Mayotte sai departemanguks alles pärast valimisi).

•  
  Erinevate departemangude üldkogu presidentide parteiline kuuluvus 1998. aasta kantonaalvalimistel.
•  
  Erinevate departemangude üldkogu presidentide parteiline kuuluvus 2001. aasta valimistel.
•  
  Erinevate departemangude üldkogu presidentide parteiline kuuluvus 2004. aasta valimistel.
•  
  Erinevate departemangude üldkogu presidentide parteiline kuuluvus 2008. aasta valimistel.
•  
  Erinevate departemangude üldkogu presidentide parteiline kuuluvus 2011. aasta valimistel.

Erakondade võti:

• Divers Centre – Sõltumatud tsentristid või Demokraatlik liikumine (Mouvement démocrate)
• Divers Droite (DVD) – Sõltumatud konservatiivid
• Divers Gauche (DVG) – Sõltumatud vasaku tiiva poliitikud
• MPF – Liikumine Prantsusmaa eest (Mouvement pour la France) (parempoolsed)
• Nouveau centre – Uued tsentristid (tsentristid või paremtsentristid)
• PCF – Prantsuse Kommunistlik Partei (Parti communiste français)
• PRG – Radikaalne vasakpartei (Parti radical de gauche)
• PS – Sotsialistlik partei (Parti socialiste)
• UDF – Ühendus Prantsuse Demokraatia eest (Union pour la démocratie française), sellele järgnes Demokraatlik liikumine
• UMP – Rahvaliikumise liit (Union pour un mouvement populaire)

Kohaliku omavalitsuse ühe või mitme taseme eemaldamist on arutatud juba aastaid, eelkõige võimalust kaotada departemangude tase. Rahvaliikumise liidu eestkõneleja Frédéric Lefebvre ütles detsembris 2008, et departemangude kokkusulamine piirkondadega oli küsimus, mis tuli lahendada kiiresti. See lükati varsti tagasi kohalike omavalitsuste reformi komitee, tuntud kui Balladuri komitee, liikmete Édouard Balladuri ja Gérard Longuet' poolt.

Jaanuaris 2008 soovitas komisjon Prantsusmaa arengu vabastamiseks, tuntud kui Attali komisjon, et valitsemise departemangude tase tuleks kaotada kümne aastaga.

Sellest hoolimata ei säilitanud Balladuri komitee seda ettepanekut ja ei toetanud departemangude kaotamist, vaid lihtsalt "soodustas departemangude vabatahtlikku ühinemist", mida soovitas ka piirkondadele, eesmärgiga alandada viimaste arvu viieteistkümneni. See komitee toetab hoopis kantonite vähendamist.

Praegused departemangud

Kõigil departemangudel on vapp, millega neid tavaliselt seostatakse, kuid mitte kõik ei ole ametlikult tunnustatud või kasutusel. Mõnes departemangus neid kasutatakse, kuid teistes kasutatakse palju kaasaegsemat embleemi. Riigi valitsus ise ei oma vappi, tõrjudes tagasi aristokraatlikku päritolu heraldika, ja seda on järginud paljude departemangude valitsused.

INSEE kood Vapp Departemang Prefektuur Piirkond 01   Ain Bourg-en-Bresse Auvergne-Rhône-Alpes 02   Aisne Laon Hauts-de-France 03   Allier Moulins Auvergne-Rhône-Alpes 04   Alpes-de-Haute-Provence Digne-les-Bains Provence-Alpes-Côte d'Azur 05   Hautes-Alpes Gap Provence-Alpes-Côte d'Azur 06   Alpes-Maritimes Nice Provence-Alpes-Côte d'Azur 07   Ardèche Privas Auvergne-Rhône-Alpes 08   Ardennes Charleville-Mézières Grand Est 09   Ariège Foix Oksitaania 10   Aube Troyes Grand Est 11   Aude Carcassonne Oksitaania 12   Aveyron Rodez Oksitaania 13   Bouches-du-Rhône Marseille Provence-Alpes-Côte d'Azur 14   Calvados Caen Normandia 15   Cantal Aurillac Auvergne-Rhône-Alpes 16   Charente Angoulême Nouvelle-Aquitaine 17   Charente-Maritime La Rochelle Nouvelle-Aquitaine 18   Cher Bourges Centre-Val de Loire 19   Corrèze Tulle Nouvelle-Aquitaine 2A   Corse-du-Sud Ajaccio Korsika 2B   Haute-Corse Bastia Korsika 21   Côte-d'Or Dijon Bourgogne-Franche-Comté 22   Côtes-d'Armor Saint-Brieuc Bretagne 23   Creuse Guéret Nouvelle-Aquitaine 24   Dordogne Périgueux Nouvelle-Aquitaine 25   Doubs Besançon Bourgogne-Franche-Comté 26   Drôme Valence Auvergne-Rhône-Alpes 27   Eure Évreux Normandia 28   Eure-et-Loir Chartres Centre-Val de Loire 29   Finistère Quimper Bretagne 30   Gard Nîmes Oksitaania 31   Haute-Garonne Toulouse Oksitaania 32   Gers Auch Oksitaania 33   Gironde Bordeaux Nouvelle-Aquitaine 34   Hérault Montpellier Oksitaania 35   Ille-et-Vilaine Rennes Bretagne 36   Indre Châteauroux Centre-Val de Loire 37   Indre-et-Loire Tours Centre-Val de Loire 38   Isère Grenoble Auvergne-Rhône-Alpes 39   Jura Lons-le-Saunier Bourgogne-Franche-Comté 40   Landes Mont-de-Marsan Nouvelle-Aquitaine 41   Loir-et-Cher Blois Centre-Val de Loire 42   Loire Saint-Étienne Auvergne-Rhône-Alpes 43   Haute-Loire Le Puy-en-Velay Auvergne-Rhône-Alpes 44   Loire-Atlantique Nantes Pays de la Loire 45   Loiret Orléans Centre-Val de Loire 46   Lot Cahors Oksitaania 47   Lot-et-Garonne Agen Nouvelle-Aquitaine 48   Lozère Mende Oksitaania 49   Maine-et-Loire Angers Pays de la Loire 50   Manche Saint-Lô Normandia 51   Marne Châlons-en-Champagne Grand Est 52   Haute-Marne Chaumont Grand Est 53   Mayenne Laval Pays de la Loire 54   Meurthe-et-Moselle Nancy Grand Est 55   Meuse Bar-le-Duc Grand Est 56   Morbihan Vannes Bretagne 57   Moselle Metz Grand Est 58   Nièvre Nevers Bourgogne-Franche-Comté 59   Nord Lille Hauts-de-France 60   Oise Beauvais Hauts-de-France 61   Orne Alençon Normandia 62   Pas-de-Calais Arras Hauts-de-France 63   Puy-de-Dôme Clermont-Ferrand Auvergne-Rhône-Alpes 64   Pyrénées-Atlantiques Pau Nouvelle-Aquitaine 65   Hautes-Pyrénées Tarbes Oksitaania 66   Pyrénées-Orientales Perpignan Oksitaania 67   Bas-Rhin Strasbourg Grand Est 68   Haut-Rhin Colmar Grand Est 69   Rhône Lyon Auvergne-Rhône-Alpes 70   Haute-Saône Vesoul Bourgogne-Franche-Comté 71   Saône-et-Loire Mâcon Bourgogne-Franche-Comté 72   Sarthe Le Mans Pays de la Loire 73   Savoia Chambéry Auvergne-Rhône-Alpes 74   Haute-Savoie Annecy Auvergne-Rhône-Alpes 75   Pariis Pariis Île-de-France 76   Seine-Maritime Rouen Normandia 77   Seine-et-Marne Melun Île-de-France 78   Yvelines Versailles Île-de-France 79   Deux-Sèvres Niort Nouvelle-Aquitaine 80   Somme Amiens Hauts-de-France 81   Tarn Albi Oksitaania 82   Tarn-et-Garonne Montauban Oksitaania 83   Var Toulon Provence-Alpes-Côte d'Azur 84   Vaucluse Avignon Provence-Alpes-Côte d'Azur 85   Vendée La Roche-sur-Yon Pays de la Loire 86   Vienne Poitiers Nouvelle-Aquitaine 87   Haute-Vienne Limoges Nouvelle-Aquitaine 88   Vosges Épinal Grand Est 89   Yonne Auxerre Bourgogne-Franche-Comté 90   Territoire de Belfort Belfort Bourgogne-Franche-Comté 91   Essonne Évry Île-de-France 92   Hauts-de-Seine Nanterre Île-de-France 93   Seine-Saint-Denis Bobigny Île-de-France 94   Val-de-Marne Créteil Île-de-France 95   Val-d'Oise Pontoise Île-de-France 971   Guadeloupe Basse-Terre Guadeloupe 972   Martinique Fort-de-France Martinique 973   Guajaana Cayenne Guajaana 974   La Réunion Saint-Denis La Réunion 976   Mayotte Mamoudzou Mayotte

Endised departemangud

Endised departemangud praegusel Prantsusmaa territooriumil

Prantsuse Alžeeria departemangud

 

 

Erinevalt ülejäänud prantslaste kontrollitavast Aafrikast oli Alžeeria ametlikult Prantsusmaaga liidendatud aastast 1848 kuni selle iseseisvumiseni aastal 1962.

Endiste Prantsuse kolooniate departemangud

Napoleoni impeeriumi departemangud Euroopas

Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni impeeriumi ajal Prantsusmaa poolt vallutatud territooriumidel, mis pole enam Prantsusmaa osa, oli arvukalt departemange:

Hollandi Vabariik: 

Saksa-Rooma riik: 

• Prantsuse esimese keisririigi 130 departemangu
• ISO 3166-2:FR