Definitsioon

See artikkel räägib definitsioonist loogikas, matemaatikas, filosoofias ja keeleteaduses, muude tähenduste kohta vaata artiklit definitsioon (täpsustus), Tarmo Kruusi näidendi kohta vaata artiklit Definitsioon (näidend).

Definitsiooniks nimetatakse ka kummagi protsessi tulemusena moodustunud teksti (mis on tavaliselt lause). Definitsioon toob tavaliselt välja mõiste olemuslikud tunnused.

Defineerimise protsessi nimetatakse tavaliselt defineerimiseks. Mõiste sisu avamist nimetatakse loogikas ka määratlemiseks ning selle tulemust määratluseks. Sõna või sõnaühendi tähenduse selgitust nimetatakse tavaliselt sõnaseletuseks.

Traditsioonilises loogikas esitatakse definitsioonile järgmised nõuded:

1. Mõiste defineeritakse lähima soo ja liigierisuse kaudu.
2. Liigierisus peab olema tunnus või tunnuste rühm, mis esineb defineeritaval mõistel ja puudub teistel samasse sukku kuuluvatel mõistetel.
3. Definitsioon peab olema sobiv (paras), st ta ei tohi olla liiga lai ega liiga kitsas.
4. Definitsioon ei tohi sisaldada vigast ringi.
5. Definitsioon ei tohi sisaldada vastuolu.
6. Definitsioon ei tohi anda ainult negatiivset määratlust.
7. Definitsioon ei tohi sisaldada kahemõttelisust.

Definitsioone võib liigitada normatiivseteks ja deskriptiivseteks:

• normatiivne definitsioon määrab, millistele tunnustele peab miski vastama, et mahtuda defineeritavale terminile vastava mõiste alla. Normatiivne definitsioon kehtestab reaalsusele reeglid. Normatiivsed definitsioonid on levinud seadustes jms juriidilise jõuga ettekirjutustes.
• deskriptiivne definitsioon kirjeldab defineeritava terminiga praktikas tähistatavale mõistele vastava nähtuse tunnuseid. Deskriptiivne definitsioon kirjeldab reaalsust.

Definitsiooni koostamise protsessi nimetatakse tavaliselt defineerimiseks. Mõiste sisu avamist nimetatakse loogikas ka määratlemiseks ning selle tulemust määratluseks. Sõna või sõnaühendi tähenduse selgitust nimetatakse tavaliselt sõnaseletuseks.

• Legaaldefinitsioon
• Ostensiivne definitsioon
• Operatsionaalsus