Celle

Celle
[ ts'elle ]
saksa Celle
Celle lipp Celle vapp
Pindala	176 km²
Elanikke	70 138 (31.12.2022)
Koordinaadid	, 10° 5′ E
Valla asend Celle kreisis

Linn paikneb Weseri lisajõe Alleri kallastel. Celle on Lüneburgi nõmme lõunapoolne värav, seal on renessanss- ja barokkstiilis ehitatud Celle loss ja maaliline vanalinn (Altstadt) rohkem kui 400 puitkarkassmajaga, mis teeb Cellest ühe Saksa Puitkarkassi Maantee kõige silmapaistvama liikme. Aastatel 1378–1705 oli Celle Braunschweig-Lüneburgi hertsogite (Welfid) Lüneburgi haru ametlik residents, kuid linnarahvas ajas viimased sealt minema.

Celle linn asub Alleri ruhiorus, umbes 40 km Hannoverist kirdes, 60 km Braunschweigist loodes ja 120 km Hamburgist lõunas. Lüneburgi järel on see suurim Alam-Saksi linn Hannoveri ja Hamburgi vahel. 31. detsembril 2015 elas seal 69 748 inimest.

Linna pindala on 176,05 km². Voolates kirdest, suubub Lachte Allerisse linna piires, nagu ka kagus voolav Fuhse. Aller voolab läände Verdeni suunas, kus ta suubub Weserisse.

Celle aasta keskmine sademete hulk on 692 mm, mis paneb selle keskmisse kolmandikku Saksamaa paikadest. 39% Deutscher Wetterdienst ilmajaamu registreerivad madalamaid väärtusi. Vesiseim kuu on august, kus on 1,5 korda rohkem sademeid, kui veebruaris, mis on kuivim kuu. Kuu sademete hulgad erinevad vaid pisut ja sademete hulk jaotub aasta lõikes üsna ühtlaselt. Vaid 1% Saksamaa ilmajaamu näitab madalamat aastast erinevust.

Celle linnas on järgnevad 17 linnaosa (Stadtteile), millest mõned olid varem iseseisvad külad: Altencelle, Altenhagen, Blumlage/Altstadt, Bostel, Boye, Garßen, Groß Hehlen, Hehlentor, Hustedt, Klein Hehlen, Lachtehausen, Neuenhäusen, Neustadt/Heese, Scheuen, Vorwerk, Westercelle ja Wietzenbruch.

Keskaeg

Cellet on esmamainitud 985. aastal kui Kiellu (mis tähendab Fischbucht või kalastamislaht). Cellele anti 11. sajandi jooksul õigus vermida ja ringlusse lasta omi münte (Münzrecht [vermimisõigus]), ja mitu münti leiti Sanduri aardest Fääri saartel. 1292. aastal lahkus hertsog Otto II Range (1277–1330), Welf, kes aastatel 1277–1330 Lüneburgi vürstkonda valitses, Altencellest, kus kaitse oli 10. sajandist ringkaitsevalli kujul (Ringwall von Burg), ja rajas 4 km loodes olemasoleva linnuse (Burg) kohas ristkülikukujulise asunduse. 1301. aastal andis ta Cellele linnaõiguse ja 1308. aastal alustas linna kiriku ehitamist.

1378. aastal sai Cellest Saksi-Wittenbergi hertsogite residents ja 1433. aastal asusid Lüneburgi vürstid residentsi lossis (Schloss). Hertsogipalee paigutati Alleri ja selle lisajõe Fuhse vahelisele kolmnurgale. Jõgesid ühendav vallikraav ehitati 1433. aastal, mis tegi linnakeskusest saare. 1452. aastal asutas Lüneburgi hertsog Friedrich Vaga frantsisklaste kloostri. 1464. aastal tekitas teraviljaveo monopol linnale majanduskasvu.

Varauusaeg

 

1524. aastal jõudis Cellesse Reformatsioon. 1570. aastal ehitas hertsog Wilhelm Noorem lossikabeli, mis pühitseti 1585. aastal. Aastatel 1665–1705 oli Celles kultuuriline buum, kui valitses hertsog Georg Wilhelm. Selle saab panna eriti tema Prantsuse naise, Eleonore d'Olbreuse arvele, kes tõi Cellesse kaashugenotte kristlasi ja Itaalia arhitekte. Sel ajal rajati Prantsuse ja Itaalia pargid ning ehitati barokklossiteater.

1705. aastal suri viimane Braunschweig-Lüneburgi liini hertsog ja Celle koos Lüneburgi vürstkonnaga läks tagasi Welfide Hannoveri liinile. Residentsilinna seisundi kaotuse hüvitamiseks loodi Celles arvukad haldusasutused, nagu kõrgem apellatsioonikohus (Oberappellationsgericht), vangla ja Niedersächsisches Landgestüt Celle. Nii algas selle arenemine haldus- ja õiguskeskuseks. Isegi tänapäeval asub Celles teiste seas Alam-Saksi-Bremeni liidumaa sotsiaalkindlustuse tribunal ja enamuse Alam-Saksimaa eest vastutav ülemkohus. Celles on ikka veel vangla (Justizvollzugsanstalt Celle või JVA Celle). See, et Celle kodanikud otsustasid kord hääletades valida vangla poolt, mitte ülikooli poolt, et kaitsta oma tütarde vooruslikkust, ei ole kontrollitav, kuid see on jäänud rahvafolklooris püsivaks anekdoodiks.

Augustis 1714 tõusis Hannoveri kuurvürst, Braunschweig-Lüneburgi hertsog Georg Ludwig (kuningas George I) Briti troonile. Sellest ajast kuni 1866. aastani, kui linnast sai Austria-Preisi sõja ajal Hannoveri provintsi osana Preisimaa osa, oli Celle Briti Hannoveri liini valdus.

1786. aastal asutas Albrecht Daniel Thaer esimese Saksa põllumajandusliku prooviinstituudi Dammaschi (tammi lodu) niitudel (tänapäeval Thaeri park). Albrecht Thaeri kool on tänapäeval osa kutseõppekeskusest Celle linnajaos Altenhagen.

 

Uusaeg

1842. aastal ehitati Cellesse Cambridge Dragoons Barracks (Cambridge-Dragoner-Kaserne) samanimelisele rügemendile, mis sai nime Hannoveri asekuninga, Cambridge'i hertsogi Adolphus Fredericki järgi. Pärast laiendamist 1913. aastal ja osalist ümberehitamist 1936. aasta tulekahju järel sai 1945. aastal selle nimeks Goodwood Barracks ja aastatel 1976–1996 oli Saksa relvajõudude, Bundeswehri Panzerbrigade 33 peakorter. 1989. aastal nimetati see taas Cambridge-Dragoner-Kaserne. 1996. aastast kasutas ala peamiselt üks suurimaid noortekeskusi Alam-Saksimaal.

Aastatel 1869–1872 ehitati 77. jalaväerügemendile jalaväekasarm, mis andis ka peatänavale (kogu pikkuses kasarmu ees kulgev) oma nime 77er Strasse. 1938. aastal sai see nimeks Heidekaserne ('nõmmekasarm'). Pärast teist maailmasõda kasutasid kasarmut 1993. aastani Briti väed. Täna asuvad restaureeritud tellishoones uus raekoda (Neue Rathaus) ja Celle volikogu. Ülejäänud maastikule rajati elumajad ja linnapark.

 

1892. aastal rajati arvukate kodanikuannetuste abil tänapäevane Bomann Museum, oluliste folkloori- ja linnaajaloo kollektsioonidega. 1913. aastal ehitati linna kirikule 74 m kõrgune kellatorn, selle kellavärgile tehti 2008. aastal suus restaureerimine. 1920. aastatel ehitati siidiveski. See ühendati 1932. aastal ühega Peines ja neist sai Seidenwerk Spinnhütte AG. See kontsern laiendas end natsiajastul relvastuskeskuseks Seidenwerk Spinnhütte AG. 1936. aastal asutati filiaal Mitteldeutsche Spinnhütte AG, mis juhtis sõjaettevalmistusi harude kaudu Kesk-Saksamaa linnades Apolda, Plauen, Osterode, Pirna ja Wanfried. Selle ainus toodang oli langevarjusiid, mida vajasid Wehrmachti langevarjurid.

Septembris 1929 avas Rudolph Karstadt Celle kesklinnas Karstadti kaubamaja, mille fassaad oli sarnane Karstadti kaubamajaga Berliini Hermannplatzil. Celle haru lammutati 1960. aastatel ja asendati vastuolulise uue hoonega, mille alumiiniumiga fassaad oli mõeldud kujutama Celle puitkarkassmaju.

Natsiajastu

 

Kristalliöö ajal (juudivastane pogromm Natsi-Saksamaal 9./10. novembril 1938) pääses vaid Celle sünagoog täielikust purustamisest, kuna oli oht kõrvalasuvale nahavabrikule ja ajaloolise Altstadti teistele osadele.

1. aprillil 1939 liidendati Cellega Altenhäusen, Klein Hehlen, Neuenhäusen, Vorwerk ja Wietzenbruch. 8. aprillil 1945 toimus ainus tõsine liitlaste pommirünnak linnale Teise maailmasõja ajal, 2,2% linnast purustati, eriti tööstuspiirkonnad ja raudtee kaubajaam. Pihta sai rong, milles oli umbes 4000 vangi lähedalasuvasse Bergen-Belseni koonduslaagrisse viimiseks. Rünnak nõudis sadu ohvreid, kuid mõnel vangil õnnestus põgeneda lähedalasuvatesse metsadesse. SS-valvurid ja Celle kodanikud osalesid niinimetatud 'Celle jänesejahil' (Celler Hasenjagd). 'Jaht' nõudis mitusada inimelu ja kestis kuni 10. aprillini 1945 ning kujutab Celle ajaloo tumedaimat peatükki. Ohvrite täpset arvu ei määratud kindlaks. Mitu toimepanijat anti hiljem kohtu alla ja mõisteti selles sõjakuriteos süüdi.

Umbes 2,2% Cellest (67 maja) purustati Teises maailmasõjas. Edasisest hävingust hoiduti võitluseta alistumisega lähenevatele liitlasvägedele 12. aprillil 1945, nii et ajalooline kesklinn ja loss elasid sõja üle täiesti tervena.

Sõjavägi

 

Kolmandas riigis oli Celle oluline garnisonipaik. 17. ja 73. jalaväerügemendi ning 19. suurtükiväerügemendi väeosad olid linnas garnisonis. Celle oli ka sõjaväeringkonna juhatuse ja sõjaväe registriameti peakorter.

Erinevaid Saksa armee kasarmuid (sealhulgas vabahärra von Fritschi kasarmu Scheuenis ja Cambridge Dragoons Barracks linnas) kasutati 1990. aastateni Saksa 33. soomusbrigaadi asukohana. Celle õhuväebaas (Immelmanni kasarmu) Wietzenbruchi kreisis on nüüd armee lennukooli õppekeskus ja Cambridge Dragoons Barracks on nüüd noorsoo kultuurikeskus (CD-Kaserne).

Briti armee kasarm, mis Celle jaamana moodustas osa Bergen-Hohne garnisonist, anti 5. novembril 2012 üle Saksa võimudele. Saksamaa taasühinemisest saati on Celle suuresti kaotanud oma rolli suure garnisonilinnana.

Sõjajärgne aeg

Pärast sõda kasutati Cellet koos Bonni ja Frankfurdiga Parlamentaarse nõukogu (Parlamentarischer Rat) paigana (vahetult sõjajärgne valitsusorgan Saksamaal), mida hiljem asendas Lääne-Saksa Liidupäev. Lõpuks läks privileeg Bonnile.

Trenchardi kasarmu Celles oli sõja ajal kõige moodsam kasarmu Saksamaal, pimendusruloodega topeltklaasidega akende vahel ja muude omadustega, mis hiljem tavaliseks said. Keldris olid uurimisruumid arvukatele Belsenis kinnipeetavatele, keda võidi gaasitada. Kui Belseni koonduslaager vabastati, kasutati Trenchardi kasarmut haiglana elusolevatele kinnipeetavatele, kes ravi vajasid. Hiljem sai sellest kasarm laskurbrigaadi 1. pataljonile.

1. jaanuaril 1973 kaotas Celle oma staatuse iseseisva linnana (Kreisfreie Stadt) ja sai suurimaks omavalitsuseks uues Celle kreisis. Cellest sai ka suurim linn uues Lüneburgi ringkonnas (Regierungsbezirk). Samal ajal liidendati Ummerni, Pollhöfeni ja Hahnenhorni paikkonnad Gifhorni kreisiga. Sellest ajast alates hoolitseb Hohne kihelkond kuue küla eest (Hohne, Helmerkamp, Spechtshorn, Ummern, Pollhöfen ja Hahnenhorn) kahes kreisis. Celle linnaga liidendati ka mitmed ümberkaudsed külad.

25. juulil 1978 tehti vangla välisseinale lavastatud pommirünnak. Selles süüdistati esialgu Punaarmee Fraktsiooni, kuid hiljem selgus, et seda tegi Alam-Saksi luureteenistus, Verfassungsschutz. Vahejuhtum sai tuntuks kui Celle auk.

2004. aastal kaotati Lüneburgi ringkond koos ülejäänud Alam-Saksi haldusringkondadega. Celle on praegu suuruselt kaheteistkümnes linn Alam-Saksimaal.

Valdade liidendamine

• 1. aprillil 1939: Altenhäusen, Klein Hehlen, Neuenhäusen, Vorwerk ja Wietzenbruch
• 1. jaanuaril 1973: Altencelle, Altenhagen, Alvern, Bostel, Boye, Burg, Garßen, Groß Hehlen, Hustedt, Lachtehausen, Scheuen ja Westercelle.

Rahvaarvu kasv

Keskajal ja varauusajal elas Celles vaid mõni tuhat asukat. Rahvaarv kasvas aeglaselt ja langes sageli paljude sõdade, epideemiate ja näljahädade tulemusena. Alles industrialiseerimise algusega 19. sajandil hakkas rahvaarvu kasv kiirenema. 1818. aastal jõudis see 8800-ni, kuid 1900. aastaks oli see rohklem kui kahekordistunud, 20 000-ni. Ümberkaudsete külade liidendamine 1. aprillil 1939 tõi (kunstlikult) veel 38 000 elanikku.

Varsti pärast Teist maailmasõda viisid paljud põgenikud ja ümberasustatud Saksamaa idaaladelt elanike arvu järsu tõusuni, vaid mõne kuuga umbes 17 000-lt 55 000-ni detsembriks 1945. Uute valdade lisamine 1. jaanuaril 1973 tõi Celle valda veel 18 691 inimest ja elanike koguarv tõusis 75 178-ni − selle ajalooline kõrgpunkt. 30. juunil 2005 oli ametlik elanike arv Celle vallas Alam-Saksi riikliku statistikaameti ajakohastatud andmete järgi 71 402 (ainult peamised elukohad, ja pärast kohandusi teiste riiklike ametkondadega).

Liidupäeva valimistel kuulub Celle linn Celle-Uelzeni valimisringkonda. 1983., 1987., 1990. ja 1994. aastal võitis valimised Klaus-Jürgen Hedrich (CDU). 1998., 2002. ja 2005. aastal võitis valimised Peter Struck (SPD). 2009. aastal võitis valimised Henning Otte (CDU).

Alam-Saksi liidumaa parlamendi (Landtag) valimistel moodustab Celle koos ümberkaudsete aladega Celle-Stadti valimisringkonna. 2003. aastal võitis CDU enamuse.

Linnavolikogu

Linnavolikogus on 42 valitud liiget, samuti ka otse valitud linnapea (Oberbürgermeister). 10. septembri 2006. aasta kohalike valimiste järel koosnes see 7 parteist või valimisliidust:

• CDU − 16 kohta
• SPD − 13 kohta
• FDP − 5 kohta
• Bündnis 90/Die Grünen − 4 kohta
• WG (Wählergemeinschaft) − 1 koht
• Sotsiaalse õigluse liit (Bündnis Soziale Gerechtigkeit) – Celle (BSG-CE) − 1 koht
• Die Republikaner (REP) − 1 koht
• Sõltumatu (Parteilos) – 1 koht

Linnapead (Oberbürgermeister)

• 1877–1895: Otto Hattendorf (1822–1905)
• 1895–1924: Wilhelm Denicke
• 1924–1945: Ernst Meyer (1887–1948)
• 1945: Max Vogel
• 1945–1946: Walther Hörstmann (1898–1977)
• 1946–1948: Richard Schäfer
• 1948–1952: Franz-Georg Guizetti
• 1952–1964: Wilhelm Heinichen (1883–1967)
• 1964–1973: Kurt Blanke (1900–1997)
• 1973–1985: Helmuth Hörstmann (1909–1993)
• 1986–2001: Herbert Severin
• 2001–2008: Martin Biermann (CDU)
• 2009–2017: Dirk-Ulrich Mende (SPD)
• 2017–: Jörg Nigge (CDU)

Sõpruslinnad

• Woluwe-Saint-Lambert, Brüssel, Belgia
• Kwidzyn, Pomorze vojevoodkond, Poola
• Celle Ligure, Savona, Liguuria, Itaalia
• Hämeenlinna, Soome
• Holbæk, Taani
• Sumõ, Sumõ oblast, Ukraina.
• Meudon, Hauts-de-Seine, Île-de-France, Prantsusmaa
• Tavistock, Devon, Inglismaa, Ühendkuningriik
• Tjumen, Tjumeni oblast, Venemaa
• Tulsa, Oklahoma, Ameerika Ühendriigid
• Mazkeret Batya, Iisrael

•  
  Celle: kunstiline (graniit) teeviit jäljenditega sõpruslinnade vappidest
•  
  Kwidzyn: Celle sõpruslinna vapp
•  
  Hämeenlinna: Celle sõpruslinna vapp
•  
  Holbæk: Celle sõpruslinna vapp
•  
  Sumy: Celle sõpruslinna vapp
•  
  Meudon: Celle sõpruslinna vapp
•  
  Tavistock: Celle sõpruslinna vapp
•  
  Tyumen: Celle sõpruslinna vapp
•  
  Tulsa: Celle sõpruslinna vapp

 

Ehitised Celle vanalinna keskuses pärinevad 16. sajandist, nende hulgas arvukalt (ja umbes 480 restaureeritud) poolpuitmaju, mis teeb Cellest olulise turismilinna Lüneburgi nõmme piirkonna lõunaosas. Kõige muljetavaldavam ehitis on hertsogipalee, Celle loss, mis ehitati 1530. aastal endise lossi asukohta. Teine suur vaatamisväärsus on Stadtkirche (linn kirik, 1308) oma valge torniga, kust linna trompetist puhub kaks korda päevas fanfaari (vana traditsioon, mis taaselustati kui turismiatraktsioon). Celle sünagoog ehitati 1740. aastal, üks väheseid, mis pääses natside 1938. aasta pogrommiööst, tänu paiknemisele kitsal poolpuitmajadega tänaval tähtsa nahavabriku kõrval, mis oleks kindlasti kahjustada saanud.

Celle on tuntud ka turistide sisenemiskoha poolest Lüneburgi nõmmele.

Bergen-Belseni koonduslaager, kus 1945. aastal suri Anne Frank, paiknes Celle lähedal; tänapäeval tähistavad laagri asukohta mälestusmärk ja näitusekeskus.

Albrecht Thaeri kool Celles asutati Albrecht Daniel Thaeri poolt 1796. aastal.

Igal aastal on Celle vanalinna keskuses ka jõululaat.

•  
  St. Marieni kirik oma valge kellatorniga

Muuseumid

 

 

 

 

 

 

Bomann Museumis lossi vastas on kunstnik Eberhard Schlotteri tööd ning kohaliku folkloori ja linna ajaloo näitused. Seal on Tansey kogu miniatuurportreedest. Celle kunstimuuseum (Kunstmuseum Celle) oma Robert Simoni koguga on Bomann Museumiga seotud.

Lossis asub on Residenz Museum, mis kasutab oma ruume ja näitab dokumente vürstlikest Welfidest. Garnisoni muuseum tegeleb Celle garnisoni ajalooga 1866. aastast tänapäevani, samas kui laskemuuseum (Schützenmuseum) Haus der Stadtmaueris käsitleb Celle laskmisklubi ajalugu. Celle Neues Bauen arhitekti Otto Haesleri tööd asuvad Haesleri muuseumis. Ja vanas 1607. aastal ehitatud laohoones (Treppenspeicher), samuti 1677. aastal mesinduse instituudi jaoks ehitatud oranžeriis võib näha mesindusnäitust.

•  
  Bomann Museum lossi lähedal, vapiga

Teater

Schlosstheater Celle asutati 1674. aastal ja on vanim ikka veel töötav teater Saksamaal ja vanim barokkteater Euroopas. Seal on peasaal ja kaks väiksemat lava (Malersaal ja Turmbühne), samuti täiendav välimine koht (Halle 19). Vanalinna (Altstadt) servas on tegevuskunsti teater Kunst & Bühne, mida toetab linn ja mille repertuaar ulatub komöödiast laulu, džässi, kabaree ja filmideni.

Pargid

Maaliline Prantsuse park asub Altstadtist vahetult lõunas ja sealt võib leida Alam-Saksi mesinduse instituudi. Lossipark koos oma vallikraavidega on hertsogilossi endiste kaitserajatiste paik. Piki Bahnhofstraßet on ühiskarjamaa ala, mida kasutatakse avaliku pargi ja mänguväljakuna (Triftanlagen). Alleri paremkaldal on Dammaschi aas, populaarne väljasõidu- ja puhkekoht, ning vahetult pärast seda on ravimtaimede aed ja Thaersi park koos väikese mõisahoonega. Uue raekoja (Neues Rathaus) juures on hiljutirajatud linnapark. Teised olulised avalikud alad on erinevad linnakalmistud, nagu maaliline metsakalmistu Waldfriedhof koos oma looduspargiga.

Congress Union Celle on konverentside ja näituste, aga ka etenduste, muusikaürituste ja pidulike sündmuste keskus.

CD-Kaserne ("Cambridge Dragoons (CD) Barracks") on linna noorte- ja kultuurikeskus, mille näituseruumid hõlmavad muusika, filmi, kunsti ja ühiskonna valdkondi. Seal asub ka Bunte Haus, mis on heategevuslik kultuurikeskus. See keskendub projektidele ja üritustele, mis tegelevad sotsiaalsete küsimustega, mis käsitlevad kultuuri, sotsiaaltöö ja kodanikuhariduse aspekte. Selle töötajad on vabatahtlikud.

Celler Oilers on jäähokimeeskond, mis mängib piirkondlikus liigas. 1968. aastast kuni 1970. aastate keskpaigani mängis Celle jalgpalliklubi TuS Celle Saksamaa teises divisjonis (toona Regionalliga). Pärast kahte pankrotti ja alandamist edutati see 2004/2005 hooajaks Alam-Saksi liigasse ja 2005. aastast mängib see Kirde-Alam-Saksi liigas (Oberliga Niedersachsen Nordost), mis on Saksamaa jalgpalli liigasüsteemi viies aste.

Käsipalliklubi SV Garßen-Celle on välja arendanud naiskonna, mis mängis 1990. aastate keskpaigast naiste teises divisjonis. 2009. aastal tuli see esimeseks ja edutati esimesse divisjoni.

1983. aastast toimub igal aastal märtsi teisel pühapäeval linnakeskuses Celle Wasa-jooks (Celler Wasa-Lauf). Sellest sai üks suuremaid jooksusündmusi Saksamaal väiksematele distantsidele, kui maraton, ja on jaotatud erinevate distantsidega jooksudeks: 2,5 km lastejooks ning 5, 10, 15 ja 20 km distantsiga jooksud. Juba mitu aastat on toimunud ka üle 11 km pikk matk (Wandern) piki Allerit, samuti jalutamise ja põhjajalutamise sündmused. 2004. aastal oli rekordarv osalejaid, 11 232 meest ja naist. Celle on üks Alam-Saksi sõudeklubi viiest keskusest. Celle Sprint Regatta toimub igal aastal oktoobris Alleri ülemjooksul Ziegeninselis ning seda korraldavad sõudeklubid Hermann Billung Celle, Celler Ruderverein ja Ruderclub Ernestinum-Hölty Celle.

Celle triatlon toimub alati augustis. Esialgu organiseeris seda Saksa Alpiklubi (Deutscher Alpenverein) Celle haru, kuid juba mitu aastat veab seda SV Altencelle.

Alates 2001. aastast on Celle võõrustanud Inliner- und Handbiker-Marathoni Hannoverist Cellesse. See on üks suuremaid selliseid võistlusi Saksamaal. 2007. aastal toimusid selle sündmuse osana kiiruisutamise Euroopa meistrivõistlused.

Celle võõrustas 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste ajal ka Angola jalgpallimeeskonda.

Majandus

Turism on suur panus Celle majandusele, eriti suvekuudel džässi-, veini- ja muude festivalide ajal, mis meelitavad tuhandeid külastajaid.

Linn ei ole tegelikult tuntud rasketööstuse poolest, kuid paljud ettevõtted, mis on alustanud Celles, ja mõned, nagu Rosa Graf Cosmetics, on jõudnud maailmaturule. Cellel on mõned sidemed naftatööstusega, ent eriti puurimismasinate osade ettevõtetega; eriti Baker Hughes, Cameron ja ITAG. 1919. aastal asutatud Halliburton on üks maailma suuremaid energiatööstuse toodete tootjaid ja teenuste osutajaid ja tal on Celles kontor. Seal on ka kool ettepuurimistehnikatele.

Muu kergetööstus hõlmab elektroonikat, toiduainetetööstust ning metalli, puidu ja plasti töötlemist. Lisaks on seal tinditootja, paberivabrik (Werner Achilles Glanzfolien-Kaschieranstalt) ja muusikainstrumentide valmistajaid (sealhulgas Moeck Musikinstrumente + Verlag). Celles on ka Saksamaa mesilaste instituut, mis tegeleb mesilaste liikide teadusliku uurimisega, samuti oma mesitarude pidamisega.

Celle on tuntud ka kui riigiteenistujate linn, valitsusametnike ja juristide suure hulga tõttu, kes seal töötavad, pakkudes piirkonnale olulist haldus- ja õigusteenust. Ka põllumajandus ja metsandus mängivad rolli.

Toiduained

Celles baseerub krõbeleiva vabrik Barilla Wasa Deutschland. Piirkondlikud ja teatud määral riiklikud pakkumised on kangete alkohoolsete jookide tootjate kaubamärgid Ratzeputz ja Alter Provisor. Algselt Celle Altstadtis tehtud ürdipõhist piiritust Ratzeputz destilleeritakse nüüd Westercelle tööstuspiirkonnas, Alter Provisorit toodetakse ja müüakse ikka veel Altstadtis. Celler Bier oma kuue õllesordiga rajati samuti sinna. Veel üks Celle eripära on Rohe Roulade, mis esialgu kogus kuulsust Gasthaus Krohnes (nüüd Dackel's Krohne) Blumlage linnaosas ja mida nüüd pakutakse paljudes Celle restoranides ja kõrtsides.

Transport ja logistika

Osthannoversche Eisenbahnen või OHE on kauba- ja reisijateveoettevõte, mis teenindab eeskätt Põhja-Saksamaad, peakorteriga Celles. Celles baseeruvad ka Deutsche Posti postikoodi piirkonna 29 postijaotuskeskus ja veofirma DTLS – Drilling Tools Logistic & Service.

Transport

Raudtee

Celle asub Hannover – Celle – Uelzen – Lüneburg – Hamburgi liinil. InterCity (IC) rongid Hannoveri ja Hamburgi peatuvad igal tunnil jaamas, nagu ka üksikud ICE rongid tipptunni ajal. Metronoomrongid ühendavad Cellet Uelzeni, Hannoveri ja Göttingeniga, mis on osa piirkondlikust transpordivõrgust. Celle on S-Bahn Hannoveri liinide S 6 ja S 7 lõppjaam.

Lõik Celle ja Großburgwedeli vahel ehitati 1920. aastatel kiirliinina reiside katsetamiseks ja registreerimiseks üle nõmme, niinimetatud Wietzenbruchi. See sai hüüdnimeks Jänese raudtee (Hasenbahn) elamiskõlbmatu keskkonna tõttu, ja liinil surmati selle alguspäevadel arvukalt jäneseid. 1965. aastal elektrifitseeriti see lõik läbi Langenhageni TEE ja IC teenusteks Hamburgist Hannoveri, et säästa suunamist läbi Lehrte ja muuta suunda Hannoveris. Hiljem uuendati seda regulaarseks liikluseks kiirusel 200 km/h. Varem olid raudteeühendused Cellest Schwarmstedti kaudu Bremenisse (Alleri oru raudtee) ja Plockhorsti kaudu Braunschweigi; need suleti 1970. aastatel ja on suuresti demonteeritud. 2004. aastal suleti lõplikult viimane allesolev haruliin Gifhornist Wienhauseni kaudu Cellesse, mida ikka veel kohati kaubavedudel kasutati, ja algasid tööd liini tõstmiseks linna piirkonnas.

Osthannoversche Eisenbahnen käitab kaubaronge mitmel haruliinil Celle piirkonnas, sealhulgas Wittingeni, Soltausse ja Munsterisse. Mõnikord sõidavad nendel liinidel ka pärandrongid ja erirongid.

Lehrte–Celle raudtee on oluline liin kaubarongidele ja muudeti 1998. aastal moodsaks S-Bahn liiniks.

Trammivõrk 2 liiniga tegutses aastast 1907 (Celler Straßenbahn), kuid see suleti ja demonteeriti aastatel 1954–1956.

Maantee

Olulised ühendused on

• Põhi-lõuna: B 3 põhja Soltausse/Hamburgi ja lõunasse Hannoveri
• Kagu-lääs: B 214 kagusse Braunschweigi ja läände Nienburgi
• Kirre: B 191 Uelzenisse/Lüneburgi/Ludwigslusti
• Landesstraße 310 Fuhrbergi kaudu edelasse Mellendorfi ristmikule kiirteel A 7
• Landesstraße 282 ida-kirdes Beedenbosteli, Eldingeni ja Steinhorsti kaudu Wittingeni
• Landesstraße 180 Winseni kaudu lääne-loodesse kiirtee teenistusse Raststätte Allertal, A 7

Õhutransport

 

Hannoveri lennujaam rahvusvaheliste lennuühendustega on umbes 35 km eemal.

Armee lennuväli Celles on 4,5 km linnakeskusest edelas Wietzenbruchi linnaosa piiril. Pärast Teist maailmasõda tegutses RAF Celle, sealt toimusid 1948./49. aastal varustuslennud Berliini osana Berliini õhusillast. Täna kasutab lennuvälja peamiselt armee lennukool (Heeresfliegerwaffenschule) helikopteripilootide õppelennuväljana.

Celle-Arloh lennuväli Scheueni linnaosa lähedal on puhkelennuväli. See pakub ka ringreise Celle linna ja Lüneburgi nõmme kohale. Scheuenis on ka plaanerite lennuväli.

Veetransport

Celle sadamat kasutavad tänapäeval ainult turistid. Cellest allavoolu liigitatakse Aller föderaalseks laevateeks; ülesvoolu takistab pais laevade liikumist. Endistel sajanditel oli Celle oluline laevade ümberlaadimisjaam Braunschweigi ja Bremeni sadamate vahel Okeri, Alleri ja Weseri alamjooksu kaudu. Bremeni ja Braunschweigi kaupmehed said Celle hertsogitelt ja hiljem Celle linnalt eriülesanded, et kindlustada ohutu transport, kuna Alleri kiirus Celle piirkonnas oli sadamas lossimiseks vajalik.

Alates 1900. aastast vähenes kaubavahetuse hulk Celle sadama kaudu järjekindlalt ning lülitus ümber maanteele ja raudteele. 1970. aastani olid veel olulised viljavedu Celle Rathsmühlesse ja kaaliumisoolade vedu.

Linna avalikud veoteenused

Ettevõte CeBus käitab linnas 8 bussiliini. Piirkonna teenindamiseks on 15 bussiliini, millega saab jõuda Celle kreisi küladesse. Mõnikord on linna ja piirkonna bussiteenused ühendatud.

Meedia

Cellesche Zeitung on kohalik päevaleht tiraažiga 34 977 (2. kvartal, 2005). Lisaks on kahenädalane Celler Kurier ja iganädalane Celler Blitz, samuti igakuine linna ajakiri Celler Scene. Veel üks kuukiri on Celler Blickpunkt. Revista ilmub umbes iga 2 kuu tagant vasakpoolse vaatega poliitikale ja kultuurile.

Haridus

Koolid

Gümnaasiumid Celles on Hermann Billungi Gümnaasium, mis on spetsialiseerunud peamiselt matemaatikale, teadustele, hispaania keelele ja kakskeelsele haridusele (ajalugu 7. klassini inglise keeles), Kaiserin Auguste Viktoria Gümnaasium, mis keskendub muusikale ja õpingutele Euroopas, Gymnasium Ernestinum, mis õpetab ladina ja antiikkreeka keelt (asutati 1328. aastal kui Ladina kool) ning Hölty Gümnaasium, mis õpetab vene keeles ja kus on matemaatika ja teaduse haru.

Teised üldhariduskoolid on 3 Realschulet (Westercelle, Auf der Heese, Burgstraße), 6 Grundschulet ja Hauptschulet (Altstadt, Blumlage, Groß Hehlen, Heese-Süd, Neustadt, Wietzenbruch), samuti 9 algkooli. Lisaks on ka katoliiklik algkool (Katholische Schule) ning Montessori alg- ja põhikool Freie Aktive Schule Celle.

Kutsekoolid

Celles on 4 kutsekooli (Berufsbildende Schulen või BBS): BBS I − majandus ja haldus, BBS II (Axel Bruns Schule) − tehnoloogia, disain ja IT, BBS III − tervise- ja sotsiaalõpingud − ning BBS IV (Albrecht Thaer Schule) − põllumajandus, kodumaine teadus ja toitumine.

Muud haridusasutused

2003. aastast alates on Celles eramajanduskolledž (Fachhochschule der Wirtschaft või FHDW), kus pakutakse mehhatroonika ja ärijuhtimise bakalaureuseõpet. Teine oluline haridusasutus Celles on Bohrmeisterschule, mis on puurimise, kaevandamise ja torujuhtmetehnoloogia tehnikakõrgkool.

Celles on üks kahest Alam-Saksi liidumaa tuletõrjekoolist. Samuti oli see aastatel 1996–2008 Celler Schule asukoht, mis on üks GEMA sihtasutusi tulevastele laulukirjutajatele, enne Springesse kolimist.

Lisaks on Celles täiskasvanute hariduskeskus, millel on ümberkaudsetes kreisides mitu haru.

 

 

 

 

Celles sündinud enne 1850. aastat

• Georg (1582–1670), valitses aastast 1635 Calenbergi vürstina
• Sophie Dorothea von Braunschweig-Lüneburg (1666–1726), George I naine ja George II ema
• Johann Ernst Galliard (1687–1749), Saksa helilooja
• Anton Wilhelm von L'Estocq (1738–1815), Preisi ratsaväekindral, juhtis Preisi vägesid Eylau lahingus
• Albrecht Daniel Thaer (1752–1828), põllumajandusteaduse rajaja
• Ernst von Gemmingen (1759–1813), Saksa helilooja ja aristokraat
• Ernst Schulze (1789–1817), romantiline luuletaja
• Ludwig Aaron Gans (1794–1871), Saksa tööstur ja firma Cassella omanik
• Georg Seyler (1800–1866), teoloog, preester ja Felix Hoppe-Seyleri kasuisa
• Friedrich Wieseler (1811–1892), Saksa klassikaline arheoloog ja filoloog
• Karl Goedeke (1814–1887), kirjandusloolane
• Georg Bergmann (1821–70), Saksa ajalooliste teemade ja portreede maalikunstnik
• Wilhelm Hauers (1836–1905), arhitekt Hamburgis

Celles sündinud aastatel 1850–1950

• Admiral Eduard von Capelle (1855–1931), Saksa keiserliku sõjalaevastiku ohvitser
• Friedrich Pfotenhauer (1859–1939), Lutheran Church–Missouri Synod 5. president
• Ernst Emil Herzfeld (1879–1948), Saksa Lähis-Ida arheoloog, orientalist ja epigraafik; Lähis-Ida ja Islami arheoloogia, arhitektuuri ja kunstiajaloo kaasasutaja ning Iraani arheoloogia asutaja
• Robert Lehr (1883–1956), poliitik (DNVP, CDU)
• Roland Freisler (1893–1945), advokaat, kohtunik ja poliitik (natsipartei)
• August Schirmer (1905–1948), arhitekt, ehitusinsener, Amt Rosenbergi peaosakonna juht ja parlamendiliige (natsipartei)
• Hermann Schridde (1937–1985), ratsutaja ja Saksa ratsutamistiimi juht
• Heiko Harborth (sündinud 1938), Braunschweigi Tehnikaülikooli matemaatikaprofessor
• Volker Ullrich (sündinud 1943), ajaloolane, ajakirjanik ja kirjanik
• Hans Mueh (sündinud 1944), emigreerus 1951. aastal USA-sse, Ameerika Ühendriikide Õhujõudude Akadeemia kergejõustiku juht
• Wolfgang Kubin (sündinud 1945), Saksa luuletaja, esseist, sinoloog ja kirjanduse tõlkija
• Bettina Hohls (sündinud 1947), Saksa kunstnik ja disainer
• Claude Gewerc (sündinud 1947), pensionil Prantsuse poliitik, Picardie piirkonnanõukogu president
• Gustav Humbert (sündinud 1950), Saksa juht (Airbus)

Celles sündinud pärast 1950. aastat

• Kersten Meier (1954–2001), Saksa ujuja, võistles 1972. aasta suveolümpiamängudel
• Ernie Reinhardt (sündinud 1955), näitleja (pseudonüüm Lilo Wanders)
• Karl-Henning Rehren (sündinud 1956), Saksa füüsik
• Gabi Bauer (sündinud 1962), ajakirjanik, televisiooni saatejuht
• Ante Zelck (sündinud 1963), ettevõtja ja hosteli pioneer
• Michael Renkel (sündinud 1965), Saksa kontsertkitarrist
• Matthias Blazek (sündinud 1966), Saksa vaba ajakirjanik, ajaloolane ja publitsist
• Frauke Eickhoff (sündinud 1967), Saksa olümpia judoka
• Silke Schatz (sündinud 1967), kunstnik, kes tegi joonistusi, skulptuure ja installatsioone
• Robert Hermes DVM, PhD (sündinud 1969), veterinaariateadlane loomaaias ja metsloomade uurimise Leibnizi instituudis Berliinis
• Christian Oliver (sündinud 1972), näitleja
• Feleknas Uca (sündinud 1976), poliitik (vasakpoolsed)
• Alex Boyd (sündinud 1984), Šoti fotograaf
• Dustin Brown (sündinud 1984), Jamaica-Saksa tennisist

Celle elanikud

 

 

• Urbanus Rhegius, (või Urban Rieger) (1489–1541), reformaator
• Johann Arndt (1555–1621), reformatsioonijärgne teoloog
• Georg Wilhelm (1624–1705), valitses 1665. aastas surmani Celle lossist kui viimane Welfide "Nõmmehertsog"
• Samuel Chappuzeau (1625–1701), näitekirjanik ja kirjanik. Braunschweig-Lüneburgi hertsogi teenijate pealik aastatel 1682–1701
• Christoph Chappuzeau (1656–1734), (eelmise poeg) Braunschweig-Lüneburgi hertsogi erasekretär aastast 1676
• Louise von Plessen (1725–1799), Taani teenijadaam ja memuaarikirjanik
• Caroline Mathilde (1751–1775), Taani ja Norra kuninganna maapaos
• Johann Anton Leisewitz (1752–1806), kirjanik ja jurist
• Hermann Löns (1866–1914), toimetaja ja nõmmepoeet, elas Celles aastatel 1903–1912
• Otto Haesler (1880–1962), arhitekt, koos Walter Gropiuse ja Ludwig Mies van der Rohega oluline uue arhitektuuri esindaja väljaspool Bauhausi
• Heinrich-Hermann von Hülsen (1895–1982), Wehrmachti kindralmajor
• Siegfried Westphal (1902–1982), Wehrmachti ohvitser, ratsaväekindral
• Ernst Zierke (1905–1972), Unterscharführer, SS liige, kaasatud "T4" eutanaasiaprogrammi ja "Aktion Reinhardt"
• Heinrich Schmidt (1912–2000), Hauptsturmführer ja laagriarst koonduslaagrites
• Fritz Darges (1913–2009), Obersturmbannführer ja Adolf Hitleri isiklik abi
• Fritz Grasshoff (1913–1997), kunstnik, maalikunstnik, kirjanik ja laulukirjutaja, elas Celles aastatel 1946–1967
• Erich Topp (1914–2005), allveelaeva komandör Teise maailmasõja ajal, endine natsipartei liige, ja hiljem Saksamaa Sõjalaevastiku kontradmiral, käis koolis Celles
• Heinrich Albertz (1915–1993), protestantlik teoloog, pärast Teist maailmasõda pastor Celles, valla pagulasameti pealik, poliitik (SPD) ja (Lääne) Berliini linnapea (1966–1967)
• Harald Range (1948–2018), jurist, 2011–2015 föderaalkohtu peaprokurör ülemkohtus

Aukodanik

• Otto Telschow (1876–1945), natsipartei ametnik, Riigipäeva liige 1930–1945. Sai aukodanikuks 1936. aastal, aga otsus tühistati 2007. aastal.

• Hannoveri-Braunschweigi-Göttingeni-Wolfsburgi metropolipiirkond
• Celle veresaun