Carl Sigismund Walther: Baltisaksa päritolu Eesti maalikunstnik

juuli">25. juuli 1783 Dresden – 1. november 1867 Kaiu mõis) oli baltisaksa päritolu Eesti maalikunstnik ja graafik.

Carl Sigismund Walther
Kunstnik Carl Waltheri portree (August Georg Wilhelm Pezold, 1843)
Sündinud	25. juuli 1783 Dresden
Surnud	1. november 1867 (84-aastaselt) Kaiu Mõis
Rahvus	baltisaksalne
Haridus	Dresdeni kunstikool
Tegevusala	maalikunstnik, graafik
Tuntud teoseid	„Kolgata“, „Daami portree“

Walther sündis ja veetis noorusea Dresdenis, kus ta omandas hariduse Dresdeni Kunstiakadeemias ajaloomaalierialal.

 

Walther saabus Eestisse 1809. aastal, kui August von Kotzebue pakkus talle koduõpetaja ametit Vardi mõisas. Lisaks Kotzebue lastele käis ta Hageri poistepansionis akadeemiaks ette valmistamas Otto Friedrich Igantiust ja Gustav Adolf Hippiust. Kunstnik jäi elu lõpuni Eestisse elama ning töötas edasi kunstiõpetajana, sealhulgas Tallinna Toomkooli joonistuseõpetajana 1815.-1850. aastatel.

1818. aastal avas Walther Tallinnas Eesti esimese litograafiatöökoja. Walther oli Eestimaa Kirjanduse Ühingu (EKÜ) üks kaasasutajatest 1842. aastal. Koos August Pezoldi ja Hippiusega proovisid nad Tallinnas imiteerida Õpetatud Eesti Seltsi estofiilset tegevust. Walther pani aluse EKÜ tegevuskavale, kus prooviti kaardistada ja kirjeldada Eesti eri valdkondi, alustades kunstikollektsionääride kogudega ja lõpetades kubermangu taimestikuga. Ta oli EKÜ liige kuni 1855. aastani.

Tema poeg Carl Friedrich Sigismund Walther (1824–1870) oli Viru-Jaakobi koguduse õpetaja. Lapselaps Lilly Walther (1866–1946) oli maalikunstnik ja restauraator.

 

Carl Sigismund Walther oli väga viljakas portreekunstnik, oma elu jooksul maalis ta neid üle 100. Lisaks portreedele maalis ta ligikaugu 25 altarimaali, mis asuvad peamiselt Põhja-Eesti kirikutes. Waltherit eelistastati altarimaalide valmistamisel teistele kunstnikele, kuna tema tellimused valmisid kiiresti ja odavalt ning lihtsad ja värvilised pildid olid arusaadavad kõikidele kogukonna liikmetele.

Üks tuntumaid altrimaale asub Juuru Mihkli kirikus, kuhu valmis 1852. aastal stseen Kolgata grupist. Kolgata grupiks nimetatakse stseeni, kus on kujutatud ristilöödud Jeesus Kristust, keda ümbritsevad Neitsi Maarja ning jüngrid Johannes ja Maarja Magdaleena. Altarimaal on maalitud 18. sajandi keskel tisler Johann Siimseni poolt valmistatud baroksel retaablil, mida kaunistavad arhitektoonsed detailid ning Kristuse, Peetruse ja Pauluse figuurid.

Lisaks võib tema maale leida Rapla, Hageri , Kuusalu, Simuna ja Kambja kirikutest. Walther on töötanud ka Venemaal, pärast Otto Ignatiuse surma 1824. aastal, lõpetasid Walther ja Hippius Tsarskoe Selo kiriku keisrilooži poolelioleva laefresko, mis tänaseks on hävinud.

Tema looming on väga omane klassikalisele baltisaksa kunstnikule, ta kujutas tihti religioosseid stseene, pea alti oli selleks ristilöödud Kristus, keda ümbritsesid leinajad. Kui erinevalt teistest kaasaegsetest kunstnikest, Walther ei käsitlenud estica-teemasid, milleks olid mütoloogilised stseenid ning portreed, kus kujutati eestlasi.

Portreed

•  
  "Nikolai I portree" (1827), 224 x 162 cm, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseumi kogu
•  
  "Daami portree" (1838), 56,5 x 44 cm, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseumi kogu
•  
  "Karoline Pauckeri portree" (1838), 67 x 58 cm, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseumi kogu

Altarimaalid

•  
  "Kristus Õlimäel" (1843), 241 x 119 cm, õli lõuendil,Ilumäe kabel
•  
  "Kolgata" (1851), 153 x 123 cm, õli lõuendil, Hageri kirik
•  
  "Kolgata" (1852), 205 x 82 cm, õli lõuendil, Juuru kirik
•  
  "Kristus ristil" (19.saj keskpaik),180 x 108 cm, õli lõuendil, Simuna kirik

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Carl Sigismund Walther

• isik.ee: Pastorid Waltherid
• Gemälde vom Dresdner Maler Paul Carl Sigismund Walther in Gotteshäusern im Baltikum (saksa keeles)