Boris Kõrver: Eesti helilooja

märts">30. märts 1917 Tallinn – 17. august 1994 Tallinn) oli eesti helilooja.

Lõpetanud J.Westholmi gümnaasiumi 1936 aastal. Aastatel 1932–1933 õppis Tallinna Konservatooriumis E. Noorma-Raudkatsi klassis, hiljem eraviisiliselt Artur Lemba käe all klaverit. Aastatel 1937–1940 õppis Tartu Ülikoolis majandust. Aastal 1950 lõpetas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. Kuulus üliõpilaskorporatsiooni Vironia.

Teise maailmasõja ajal mobiliseeriti Nõukogude armeesse Kama jõe äärde. 13.mail 1942 kutsuti Jaroslavli Eesti kunstiansamblitesse. Sealse džässorkestri repertuaar oli valdavalt tema loodud ja seatud.

Boris Kõrver mängis klaverit džässorkestris "Kuldne Seitse" (1938–1941 ja 1947–1950) ning Tallinna Noorte Maja orkestris (1944–1947). Ta töötas Tallinna Muusikakoolis muusikateoreetiliste ainete õpetajana (1950–1952), Eesti NSV Riikliku Filharmoonia puhkpilli- ja estraadiorkestri dirigendina (1952–1953), oli Eesti Heliloojate Liidu juhatuse esimehe asetäitja (1953–1966) ja esimees (1966–1974). Aastast 1974 tegutses vabakutselise heliloojana.

Boris Kõrveri loomingu põhiosa moodustab laululooming, koorimuusika ning 11 muusikali ja operetti. Ka on ta loonud muusikat filmidele, sümfoonilist muusikat, sh Viiulikontsert (1951/1973) ning lastelaule ja -palu. Kõrveri muusika on rahvalik ja meloodiarohke, alatoonililt lüüriline, intiimne ja soe.

Operetid

• "Ainult unistus" (1955)
• "Laanelill" (1959)
• "Teie soov palun?" (1962)
• "Hermese kannul" kaasautor Leo Normet.
• "Tuhat meetrit armastust"

Muusikalid

• "Mees pisuhännaga" (1968)
• "Kapsad ja kuningad" (1971)
• "Raha paneb rattad käima" (1978)
• "Kuskil Montparnasse'il" (1980)

Filmimuusika

• "Valgus Koordis"
• "Andruse õnn"
• "Tagahoovis"

Laule

• "Kui sa traktorile korraks puhkust annad"
• "Mis sina maamees merest tead"
• "Kadriorg"
• "Kui õitseb sirel"
• "Kalurilaul"
• "Põhja valge naine"
• "Nii lõppes armastus" ("Ebatruudus")
• "Tallinn, mu Tallinn"
• "Küll sinust meri mehe teeb"
• "Põhjaranniku valss"
• "Näitleja"
• "Tulega ei tohi mängida"

• 1949 ja 1950 – Nõukogude Eesti preemia
• 1951 – Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) laulude "Meil kolhoosis", "Suveõhtul", "Kiik kutsub" ja "Pärast tööd" eest
• 1955 - Eesti NSV teeneline kunstitegelane
• 1965 - Eesti NSV rahvakunstnik
• 1975 – Eesti NSV muusika aastapreemia
• 1976 – A. Aleksandrovi nimeline hõbemedal
• 1977 – Rahvaste Sõpruse orden

Tema tütar Marianne Kõrver on filmirežissöör.