Bohdan Hmelnõtskõi: Ukraina kasakahetman

august 1657) oli ukraina hetman, kelle juhtimisel toimus aastatel 1648–1654 kasakate ülestõus Rzeczpospolita ülemvõimu vastu ning loodi kasakate riik.

Bohdan Hmelnõtskõi
Isikuandmed
Sündinud	1595 Subotiv
Surnud	1657
Abikaasa	Hanna Somko
Vanemad	isa Mõhhailo Hmelnõtskõi

Hmelnõtskõi sündis arvatavasti Subotivis, tänapäeva Tšerkassõ oblasti alal. Tema isa oli registreeritud kasakas Mõhhailo Hmelnõtskõi. Ta sai hariduse jesuiitide kolleegiumis Jarosławis, mis asus Galiitsias. Teistel andmetel Tšõgõrõnis.^[viide?] 1620. aastal võttis ta hetman Stanisław Żółkiewski alluvuses osa sõjaretkest türklaste vastu, langes vangi ja veetis kaks aastat sõjavangis Istanbulis. Ta osteti vabaks ning tegi seejärel karjääri kasakaväes. Kui poola võimud mitmed kasakate õigused tühistasid, leppis ta sellega ning elas rahulikku pereelu oma mõisas. 1638. aastal osales ta Zaporižžja kasakate saatkonnas Varssavis, kus nad andsid üle palvekirja kuningas Władysław IV Wazale, et kasakate õigused taastataks.

1645. aastal osales ta umbes 2000 kasakast palgasõduriga sõjakäigul Prantsusmaal.

  Pikemalt artiklis Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus

1645a tema mõisa rüüstati, rööviti tema noor armuke, mis oligi aktsiooni põhjus ehk "cherchez la femme" (tõlkes – otsige naist),(Bogdani naine oli surnud) ja selle rünnaku käigus hukkus tema alaealine poeg. Aastal 1646 käis Hmelnitski Poola kuninga juures õigust nõudmas, kuna ta oli registrikasakaväe Tšõgõrõni polgu sotnik (sadakonnaülem), sest kasakavägi allus otse kuningale. Kuningalt ta abi ei saanud, kuna magnaadid (tänapäeva nn "oligarhid") olid iseseisvad ja kuningavõim nõrk. Mõisa rüüste ja armukese röövimise teinud pan Tšartõnski soovil andis hetman Koniecpolski välja tema vahistamiskäsu. Hmelnõtskõi põgenes enda poole tulnud registrikasakatega detsembris 1647 Zaporižžja Sitši, kus teda tunnustati. Sõitis salaja Krimmi ja sõlmis khaaniga liidulepingu sõjaks Ukrainas. Tagasi jõudes alustas zaporožlastega mässu Poola magnaatide võimu vastu. Tema väed olid võidukad paljudes lahingutes ja vallutasid 1648. aastal Lvivi ja piirasid Zamośći linna, kuid taandusid siis, et läbirääkimisi pidada. Jaanuaris 1649 jõudis ta oma vägedega Kiievisse, kus teda vabastajana vastu võeti. 1649 lubas uus Poola kuningas Jan II Kazimierz Waza kasakate nõudmised täita. Poola aadli vastuseisu tõttu nendele järeleandmistele alustas Poola 1651. aastal taas sõjategevust. Sõja venides loobus Krimmi khaan kasakate toetamisest. Hmelnõtskõi otsis tuge Moskva tsaarilt ja Rootsi kuningalt.

Sõjakäikudel korraldasid õigeusklikest kasakad ulatuslikke pogromme poolakate ja juutide suhtes, millest on säilnud ulatuslikud kroonikamärkmed.

8. jaanuaril 1654 otsustas hetman Bogdan Hmelnõtskõi juhitud Perejaslavi raada, et edaspidi ei allu kasakad Poola kuningale, vaid on Moskva tsaaririigi protektoraadi all.

Hmelnõtskõi suri insuldi tõttu 6. augustil 1657 ning lasi enne seda raadal valida oma alaealise poja Juri enda järeltulijaks. Ta maeti Subotivisse.

Sõjaväeline

• 18. aprill 1917 - üle 3000 tsaari-Venemaa armee Kiievi tagala-jaotuspunkti ukrainlasest sõduri kuulutas end hetman Bogdan Hmelnõtskõi nimeliseks 1. ukraina kasakapolguks.
• Ukraina maavägede koosseisus on üksik hetman Bogdan Hmelnõtskõi nimeline presidendi polk.

Muu

• Kiievis ja Tšernigivis on tema mälestusmärk.
• Teda on kujutatud Ukraina viiegrivnasel rahatähel.
• Ukraina riiklikuks teenetemärgiks on Bohdan Hmelnõtskõi orden.

Filmid

• Hetman (Ukraina, 2015)

Galerii

•  
  Bogdan Hmelnõtskõi mälestusmärk Kiievis
•  
  Bogdan Hmelnõtskõi mälestusmärk Tšernigivis
•  
  Bogdan Hmelnõtskõi orden
•  
  Bogdan Hmelnõtskõi Ukraina viiegrivnasel rahatähel