Bjørnstjerne Bjørnson: Norra kirjanik

detsember">8. detsember 1832 – 26. aprill 1910) oli norra kirjanik, 1903. aasta Nobeli kirjandusauhinna laureaat.

Bjørnstjerne Bjørnson
Sünniaeg	8. detsember 1832
Surmaaeg	26. aprill 1910 (77-aastaselt) Pariis
Amet	luuletaja, näitekirjanik, kirjanik
Autasud	Nobeli kirjandusauhind
Autogramm
[muuda Wikidatas]

Bjørnsonit peetakse Henrik Ibseni, Jonas Lie ja Alexander Kiellandi kõrval norra kirjanike "suure neliku" hulka kuuluvaks.

Bjørnson on Norra hümni "Ja, vi elsker dette landet" sõnade autor. Hümni viisistas Rikard Nordraak, kes oli Bjørnstjerne Bjørnsoni nõbu.

• "Blaaken" (novell). Raamatus "Westelood loomadest". G. Pihlaka kirjastus, Tallinn 1911. Tõlkinud Anna Haava. Sari "Nooresoo Kirjawara" nr 27 (EKSi koolikirjanduse toimekond)
• "Päivila Synnöve" (novell). Tõlkinud August Herms. Sari "Elu lugemisvara", nr 7, kirjastus Elu, Tallinn 1926
• "Lipud üle linna ja sadama", I-II (romaan). Norra keelest tõlkinud Adelaida Lemberg. Kirjastus Valik, Tartu 1935
• "Jumala teedel" (romaan). Norra keelest tõlkinud ja eessõna: Agnes Antik. Sari "Põhjamaade romaane", nr 2. Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, Tartu 1936; 2. trükk: kirjastus Orto, Vadstena 1947
• "Mary" (romaan). Norra keelest tõlkinud Aino Ränk, eessõna: Ernst Raudsepp. Sari "Nobeli laureaadid", kirjastus Loodus, Tartu 1937; 2. trükk: Orto, Toronto 1953
• "Rõõmus poiss" (jutustus). Norra keelest tõlkinud Henrik Sepamaa. Loomingu Raamatukogu 1960, nr 13
• "Maateadus ja armastus" (komöödia). Norra keelest tõlkinud ja järelsõna: Arvo Alas. Loomingu Raamatukogu 1982, nr 49

 

• Gustav Suits, "Bjørnstjerne Bjørnson" – ajakiri Noor-Eesti, 1910/1911, nr 5/6, lk 569–588 ja G. Suits, "Vabaduse väraval". Sari "Eesti mõttelugu", Ilmamaa, Tartu 2002, lk 269–293
• Hilve Rebane, "Uhke põhjamaine: esseid ja uurimusi Põhjamaade kirjandusest". Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn 2003, lk 31–57 (artikkel "Bjørnstjerne Bjørnson ja Eesti")