Belgorodi Oblast

järgu haldusüksus (oblast) Venemaa Keskföderaalringkonnas. Pindalalt on oblast Venemaa föderaalsete subjektide seas 67. kohal, rahvaarvult on 28. kohal.

Belgorodi oblast
vene Белгородская область (Belgorodskaja oblast)
Belgorodi oblasti lipp Belgorodi oblasti vapp
Pindala: 27 086 km²
Elanikke: 1 541 259 (1.01.2021)
Rahvastikutihedus: 56,9 in/km²
Keskus: Belgorod

Piirneb läänes ja lõunas Ukrainaga. Oblastit läbib Donetsi jõgi.

Oblastit on autasustatud 1967. aastal Lenini ordeniga – elanike julguse ja vankumatuse eest kodumaa kaitsmisel Suure Isamaasõja ajal ning edu eest rahvamajanduse taastamisel ja arendamisel.

Varasem

• Kiievi-Vene riigi aastatel (9. sajand – 12. sajand) kuulus see ala Tšernigovi vürstiriigi koosseisu.
• Mongoli-tatari sissetung 13. sajandil põhjustas piirkonna laastamise.
• Leedu suurvürstiriik taastas sel alal hiljem mitmed linnad (Oskol jt), mis andis tunnistust praeguse Belgorodi oblasti piirkonna uuest arengust.
• Alates 1500. aastast sai see piirkond Moskva Suurvürstiriigi osaks.
• 16.-17. sajandi vahetusel ehitati Venemaa valduste usaldusväärseks kaitseks sõjaliste kindlustuste rida - Belgorodi kaitseliin, mis oli peaaegu 800 kilomeetri pikkune. Kaitset juhtisid Zaporižžja kasakad, kes kolisid piirkonda aadli ülekohtu ja maksukoormuse tõttu.
• 1727. aastal moodustati Belgorodi kubermang, mis eksisteeris 1779. aastani ja mille koosseisu kuulusid ka praeguste Kurski, Orjoli, Brjanski ning Harkivi oblastite alad.
• Pärast Brest-Litovski rahulepingu allakirjutamist oli aprillist 1918 kuni jaanuarini 1919 Belgorodi oblasti piirkond osaks Ukraina Rahvavabariigist, mida juhtis hetman Pavlo Skoropadski.
• 1930. aastatel toimus Belgorodi oblastis kollektiviseerimine, sel kümnendil represseeriti 40 tuhat elanikku, kellest 15 tuhat lasti maha.
• Teise maailmasõja ajal toimus Belgorodi oblastis kuulus Prohhorovka lahing. Lahingu mälestuseks püstitati võidumonument – kellatorn ning külas endas apostlite Peetruse ja Pauluse kirikud.
• Praegused Belgorodi oblasti haldusterritoriaalsed piirid moodustati NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi määrusega 6. jaanuaril 1954.

Venemaa sissetung Ukrainasse

Vaata ka: 2023. aasta sissetungid Belgorodi oblastisse

• Rühm Kremli-vastaseid vene võitlejaid sisenes 22. mail 2023. aastal Ukrainast üle piiri Venemaale Belgorodi oblastisse, rünnates seal muu hulgas julgeolekuteenistuse hoonet. Võitlejate sõnul olid nad Vene Vabatahtlike Korpuse ja Vene Vabaduse Leegioni liikmed, seismaks vastu Venemaa sõjategevusele Ukrainas. Ukraina sõjaväeluure ametnik kinnitas, et valitsus oli operatsiooni toimumisest teadlik, kuid ei osalenud selles otseselt.
• 1. juunil teatas Venemaa Vabaduse Leegion, et oli tunginud üle Ukraina piiri Belgorodi oblastisse ja alustanud lahinguid Šebekino linna all. Vene võitlejad salvestasid videopöördumise, milles lubasid vabastada kogu Venemaa. Kohaliku meedia teatel hakkasid elanikud piirkonnast pagema.

2008. aasta alguses oli oblasti rahvaarv 1 532 526, 2023. aasta alguses 1 540 486. Suuremad linnad on Belgorod, Starõi Oskol, Gubkin, Šebekino ja Aleksejevka.

2010. aasta andmete alusel oli oblasti elanikest 94,4% venelasi, 2,8% ukrainlasi, 0,5% armeenlasi, 0,3% türklasi, 0,3% aserbaidžaanlasi. Muid rahvusi 1,7%.

Halduslikult jaguneb oblast 6 oblastilise alluvusega linnaks ja 21 rajooniks. Oblastis on 10 linna ja 25 linnalist asulat.

Oblasti kuberner oli aastatel 1993–2020 Jevgeni Savtšenko (snd 1950). Alates 2020. aasta novembrist on Belgorodi oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov (snd 1969).

Haldusjaotus

Linnad