Avamäng
Avamäng ehk uvertüür (prantsuse keelest: ouveture, 'avamine') on muusikas lavateose (ooperi, balleti, opereti, muusikali, näidendi) või vokaalinstrumentaalse suurteose (kantaadi, oratooriumi) instrumentaalne, tervikliku vormiga sissejuhatus.
 | See artikkel räägib muusikalisest avamängust; sõna teiste tähenduste kohta vaata artiklit Avamäng (täpsustus). |
Klassikaline avamäng on tavaliselt sonaat-allegro vormis, esitatakse ilma kordusteta.
Alates 19. sajandist sisaldab avamäng sageli teose tähtsamaid teemasid ja juhtmotiive. Seetõttu kirjutatakse avamäng enamasti alles kogu teose lõpetamisel, kõige viimasena.
Teisi tähendusi
- 18. sajandil nimetati avamängudeks mitmesuguseid süite.
- Alates 19. sajandist on avamängudeks pealkirjastatud ka üheosalisi sümfoonilisi teoseid, sümfoonilisi poeeme.
Eestikeelne nimetus
Sõna "avamäng" tõi eesti keelde heliloojast keeleteadlane Karl August Hermann, kes on tublisti üle saja tänapäevani vastu pidanud sõna autor. Sõna "helilooja" üllitas Hermann 1885. aastal, kuid aastate jooksul tutvustas ta oma muusikaalastes kirjutistes veel selliseidki uudissõnu nagu "helilooja", "heliredel", "üksiklaul", "kirikulaul", "keelpill", "löökpill", "metsasarv", "tiibklaver" jm.
Vaata ka
 | Vikisõnastiku artikkel: avamäng |
- Eelmäng
Viited
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Avamäng, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.