Austraalia Pajud

Austraalias peetakse paju sisse toodud invasiivseks võõrliigiks.

Suureks probleemiks peetakse tuhkru paju (Salix cinerea) soodsat kohanemist Austraalia mulla, veestiku ja kliimaga. Tuhkru paju elunemine on suureks probleemiks Austraalia kagupoolseimas osariigis Victoria ja on muutumas vastuvõetamatuks Uus-Lõuna-Walesis, tema seemneküllane populatsioon on platseerunud ka Sydney ümbruses.

Milles täpselt pajuprobleem seisneb, oleneb ilmselt pajupopulatsiooni paljunemisvõimest ja/või muudest teguritest.

• Babüloni paju (Salix babylonica) on peaaegu floorasse vastu võetud, kuid roosteseene ja mardikate elutegevus on muutnud liigi vähem elujõuliseks ning tema populatsioon on hõredamaks muutunud;
• Rabe remmelgas (Salix fragilis) on tavalisim pajuliik Austraalias. Pikka aega arvati, et Austraalias kasvavad üksnes selle liigi isasisendid. Babüloni paju ja rabe remmelgas loovad hübriide. Üks nende hübriididest kannab nime Salix x pendulina ja teda on istutatud päris laialt. Need hübriidid on võimelised fertiilseid seemneid looma, ristudes nii omavahel kui tagasi ristudes emma-kumma vanemaga. See on toimunud Hawkesbury ja Grose'i jõe ääres.
• Must remmelgas (Salix nigra) on oma levikuga tõsist muret valmistamas. Hiljutised paju istutamised istandustes on tehtud seemiktaimedega, s.t et enamikus istandustes on kasvamas mõlemast soost pajusid. Need levivad mööda Murray lisajõgesid.
• Tuvastatud on hübriidid S. nigra x fragilis ja S. nigra x babylonica ja neid loetakse enim naturaliseerunuteks. Nendel hübriididel on potentsiaali tagasiristamiseks emma-kumma vanemliigiga või ristumiseks teiste hübriididega.
• Hõberemmelgas (Salix alba) on Victoria osariigis olnud üsna tavaline juba mõnda aega, kuid 1950-ndatest alates on hõberemmelga ühe varieteedi S. alba var. vitellina istutamine moodi läinud ka Uus-Lõuna-Walesi osariigis. Emastaimed ristuvad kergesti rabeda remmelgaga, loomaks fertiilset hübriidi Salix x rubens, too aga võib tagasi ristuda emma-kumma vanemaga ja on võimeline ka fertiilset F2 põlvkonda andma. Need on põhjustanud probleeme Southern Tablelandsis (näiteks Numeralla jõel) ja ka Bega jõel.
• Salix matsudana x alba on Uus-Meremaal aretatud hübriid, misjärel Austraaliasse viidud. Nii emas- kui ka isastaimi istutati valimatult ja neid võib kasvamas leida üsna mitmes paigas. Ühe imporditud klooni urvad koosnevad seejuures nii emas- kui ka isasõitest. Matsuda remmelgas (S. matsudana) on babüloni paju lähisugulane ja isaskloonid võivad selle liigiga fertiilselt ristuda. Salix matsudana cv. ‘tortuosa’ emastaimed loovad hübriidiga samuti fertiilseid seemneid. Hübriidi S. matsudana x alba on istutatud laialdaselt ja kasvanud seemikud on põhjustanud Bega jõel tõsiseid probleeme.
• Tšiili remmelgas (Salix humboldtiana) on tänapäeval üsna laialt kultiveeritav liik. Tšiili remmelgas on musta remmelga lähisugulane ja teoreetiliselt saaks neid ristata.

Remmelgad

• Salix humboldtiana' ‘Pyramidalis’
• Salix humboldtiana ‘Tortuosa’'
• S. x chrysocoma
• Salix humboldtiana babylonica
  • S. babylonica hübriidid
• S. alba var. vitellina
• Salix nigra
• Salix matsudana x alba
• Salix fragilis
• Salix alba
• S. x rubens = S. alba x fragilis.

Pajud

• Salix viminalis
• Salix purpurea
• Salix cinerea
  • cinerea ssp cinerea
  • cinerea ssp oleifolia
• S. x reichardtii = S. cinerea x caprea
• S. x calodendron = cinerea x caprea x viminalis
• Salix glaucophylloides
• Salix aegyptiaca (sün. S. medemii).