Austraalia manner on Uus-Meremaa mandri järel väikseim manner Maal.
See asub lõunapoolkeral.
Selle pindala on 7,7 miljonit ruutkilomeetrit.
Austraalia on ainus manner, kus pole ei liustikke ega tegutsevaid vulkaane. Suurima ulatuse hõlmas ta pleistotseenis u. 18 tuhat aastat tagasi, kui meretase tugevalt alanes ja paljastus kogu Sahuli šelf (haarab ka Uus-Guinea jt saared; fotol helesinine). Tänapäevastest mandritest on ta kõige madalam – tipuks Kosciuszko mägi, 2228 m. Sahul ulatus mitu korda kõrgemale (praegu Jaya, varasematel andmetel 5030 m).
Austraaliat ümbritsevad Vaikne ja India ookean. Väga pikaajalise eraldatuse tõttu teistest mandritest on seal ülimalt eripärane taimestik ja loomastik, suurel hulgal liike, mida kuskil mujal ei esine.
Kogu Austraalia mandri hõlmab Austraalia Ühendus.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Austraalia manner, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.