August Koern: Eesti poliitik

aprill">27. aprill 1900 Liigu talu, Uue-Võidu vald (Viljandi kihelkond), Viljandimaa – 11. jaanuar 1989 Kopenhaagen) oli Eesti diplomaat ja poliitik, välisminister eksiilis 1. märtsist 1964 kuni 3. juunini 1982.

Koern õppis Uue-Võidu vallakoolis, J. Kirsipuu eragümnaasiumis Tallinnas, Aleksandri gümnaasiumis ja linna poeglaste gümnaasiumis (GAG). 1918. aastal asus õppima arhitektuuri Riia Polütehnikumis, kuid astus juba sama aasta detsembris vabatahtlikuna Scoutspataljoni ning võitles soomusrongi dessantüksuses Lõuna-Eestis ja Lätis kuni haavatasaamiseni 1. aprillil 1919.

Aastail 1919–1920 läbis Koern Sõjakooli kursused ning jätkas teenistust Scoutspataljonis. 1922. aastal lõpetas ohvitseride kursused.

1920. aastal astus ta Tartu Ülikooli, kus õppis algul filosoofiateaduskonnas ja 1923–1927 õigusteaduskonnas. Oli EYS Veljesto liige.

Teenis 1921–1927 sõjaväe õpetuskomitees, Sõjavägede staabis ja ajakirja Sõdur toimetuses. 1927. aasta oktoobris asus tööle Välisministeeriumi juriidilisse osakonda.

Oli Berliini saatkonna atašee detsembrist 1929 kuni 1932 septembrini ning jätkas seejärel Välisministeeriumi teenistuses. Jaanuarist 1936 oli konsulaarbüroo juhataja ja protokolliülem. Septembris 1936 asus nõunikuna tööle Varssavi saatkonnas ning juulist 1939 oli asjur ja nõunik Kopenhaageni saatkonnas. 1940. aasta juunipöörde jäi Taani ning hoidis konsulaati töös kuni oma surmani.

1949–1971 töötas ta Koern Taani riiklikus raamatukogus ja 1964–1982 oli ta ka eksiilvalitsuse välisminister.

August Koern suri 1989. aastal Kopenhaagenis ja tema tuhastatud põrm puistati Läänemerre.

• Vabadusristi II liigi 3. järk (1920)
• Poola taassünni ordeni IV klass (1934)
• Suurvürst Gediminase ordeni III klass (1936)
• Valgetähe III klassi teenetemärk (20. veebruar 1939; oli sellal Eesti Vabariigi Varssavi saatkonna nõunik)