August Georg Wilhelm Pezold

august 1794 Rakvere – 12. märts 1859 Peterburi) oli baltisaksa maalikunstnik ja graafik.

August Georg Wilhelm Pezold
Autoportree, pastell, 1855. Eesti Kunstimuuseum.
Sündinud	5. august 1794 Rakvere
Surnud	12. märts 1859 (64-aastaselt) Peterburi
Rahvus	sakslane
Tegevusala	maalikunstnik, graafik
Kunstivool	akademism

August Georg Wilhelm Pezold sündis Rakveres Rakvere kreisiarsti Johann Diedrich Pezoldi viielapselises peres. Ta sai pärast vanemate surma esialgu krahv Karl von Rehbinderi juures Virumaal Udriku mõisas koduõpetust, seejärel õppis alates 1808. aastast Tallinna toomkoolis ja aastatel 1812–1814 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Ülikooliajal avastas Pezold aga oma tõelise kutsumuse – kunsti ning 1814. aastal siirduski koos Otto Friedrich Ignatiusega Berliini kunsti õppima. Seal tegid nad Johann Gottfried Schadowi õpetamisel tutvust tollase Berliini klassitsismiga. Aastatel 1815–1816 elas Pezold Viinis, kus õppis põgusalt Viini Kunstiakadeemias ja Caroline Pichleri ateljees. Aastatel 1817–1818 rändas ta koos Ignatiuse ja Gustav Adolf Hippiusega Itaalias ning 1819–1820 Saksamaal ja Šveitsis, seejärel viibis veel Prantsusmaal, Inglismaal ja jälle Saksamaal.

Aastast 1821 töötas Eesti- ja Liivimaal, sealhulgas Tartus ja Riias portretistina. Aastatel 1824–1830 oli ta õpetaja Smolnõi instituudis Peterburis, hiljem tegutses jälle Baltimail. 1837. aastal reisis ta Soomes ja Kesk-Euroopas, 1839. aastal sai Peterburi Kunstiakadeemialt vabakunstniku nimetuse. Pezold osales 1842. aastal Eestimaa Kirjanduse Ühingu asutamises, samast aastast töötas ta Peterburi Ülikooli ning mere- ja pedagoogilise instituudi joonistusõpetajana.

 

Viinis ja Itaalias tegi Pezold peamiselt maastikuvisandeid ja portreid, 1820. aastaist on teada mitmesuguseid rahvatüüpe kujutavad portreejoonistused. Ka õlimaalidest ja litograafiatest on tuntuimad portreed. Tõi ühena esimestest baltisaksa kunsti eesti, liivi ja ka soome ainestiku. Pezoldi väheste religiooniteemaliste maalide hulka kuuluvad Türi Püha Martini kiriku altarimaalid „Kolgata“ ja "Püha õhtusöömaaeg" (1856). Teema poolest on „Kolgata“ tüüpiline näide historitsismiperioodi altarimaalist.