Arnhemi Maa

Arnhemi maa
Pindala: 97 000 km²
Elanikke: 16 230 (2007)
Rahvastikutihedus: 0,17 in/km²
Keskus: Nhulunbuy

Arnhemi maa asub territooriumi kirdeosas Carpentaria lahest läänes ning Põhjaterritooriumi pealinn Darwin asub sellest umbes 500 km kaugusel. Piirkonna pindala on 97 000 km² ja seal elab umbes 16 000 inimest, kellest 12 000 on aborigeenid. Arnhemi keskus on Nhulunbuy, mis asub Darwinist 600 km kaugusel. Muud asulad on Yirrkala, Gunbalanya, Ramingining ja Maningrida.

Läänes piirneb Arnhemi maa Kakadu rahvuspargiga.

Piirkonna avastas 1623. aastal Madalmaade Ida-India Kompanii meremees Willem Joosten van Colster. Piirkonna servas asub Arnhemi laht, mis sai nime van Colsteri laeva Arnhemi järgi. Laev oli omakorda nimetatud Hollandi linna Arnhemi järgi.

Arnhemi maale rajati aborigeenide reservaat 1931. aastal. See on üks suurimaid aborigeenide reservaate Austraalias. See on tuntud kohaliku kunsti ja püsivate tugevate traditsioonide poolest. Arnhemi maa kirdeosas elavad jolngud, kes on ühed suurimad põlisrahvaste hõime Austraalias. Nad on säilitanud omad traditsioonid. Malaid ja makassarid suhtlesid arvatavasti rannikuäärsete aborigeenide hõimudega ja pidasid nendega kaubavahetust enne eurooplaste koloonia teket Austraalias.

Arnhemi maal asuvatest aborigeenide asulatest Yirrkala ja Gunbalanya on pärit mitmed puukoorte sisemusse tehtud tuntud maalid. Arnhemi maa on tuntud ka aborigeenide kaljujooniste poolest. Mõnel kaljujoonisel on kujutatud ka eurooplaste varaseid külastusi. 2006. aasta filmis "Ten Canoes" on vanade aborigeenide lugude teel kujutatud Arnhemi maal elavate põlisrahvaste elu.

2019. aastal valis NASA Arnhemi maa enda kosmodroomi asukohaks ning juunis-juulis 2022 startisid Arnhemi Kosmosekeskusest kolm NASA suborbitaalset raketti. Seisuga juuli 2022 ei olnud kosmosekeskuse pikaajaline tulevik teada, kuid NASA kinnitas, et soovib rajatist ka tulevikus kasutada.