Arkma: Küla Türi vallas Järvamaal

Arkma
Pindala	13,6 km² (2020)
Elanikke	47 (31.12.2021)
EHAK-i kood	1359
Koordinaadid	, 25° 36′ E

Arkma küla läbib Räpu jõgi, millesse küla territooriumil suubub Rokamäe peakraav. Räpu jõel Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia maantee ääres paikneb Arkma hüdrokeemiaseire jaam, mille kaugus jõe suudmest on 12,5 km.

Küla kõrval olid Kabala-Arkma lokaatorijaam ja Kabala-Ollepa tagavaralennuväli (Võhma lennuväli).

Arkma külas asub Jüri Vilmsi sünnikodu Piduri (varem Pedori ja Pedo Jürri) talu, kuhu paigaldati 11. märtsil 1989, Jüri Vilmsi 100. sünniaastapäeval, mälestuskivi.

Külas asub Arkma II maailmasõja matmispaik, kuhu on väidetavalt maetud 1941. aasta taandumislahingutes langenud 39 punaarmeelast. Kohta tähistab standardne obelisk.

Arkma külas asub kunagine Kabala valla vallamaja hoone, mis ehitati 1870. aastal. Nõukogude ajal tegutses majas Mäo külanõukogu täitevkomitee, hiljem ambulatoorium. Praegu seisab maja tühjana.

Praeguse küla territooriumil asuvad kunagise Kabala mõisa viinaköögi varemed ja tuuleveski varemed, mis varem kuulusid Mäo küla alla.

•  
  Räpu jõgi ja Arkma hüdrokeemiaseire jaam.

Arkma külas ja selle ümbruses on kokku 3 muinsuskaitse all olevat rauaaegset kivikalmet: Altvälja (mälestis nr 9581), Oskari talu ja Seltsimaja (Kabala vallamaja) kinnistutel (mälestis nr 9582) ja kolmeosaline "Raadikumägi" endise väetisehoidla juures (mälestis nr 9583). Kabala vallamaja juures olev kalme kaevati välja aastal 1878. Varaseid kalmeleide on tehtud ka kõrvalasuvas endises Vahamulla külas.

Arkma küla oli tõenäoliselt olemas juba keskajal, asudes nagu tänapäevalgi kahe olulise tee ristmikul. Küla on nime all Harkema mainitud 1660. aastate Pilistvere koguduse dokumentides.

Krahv Ludwig August Mellini poolt koostatud Viljandimaa kaardil aastast 1796 on Arkma küla nimi toodud tänapäevasel kujul. Samuti on kaardil näha Arkma kõrts-postijaam ja keppidega sillutatud sootee Türi suunas.

19. sajandi lõpul asus külas kümme talu: Pedo Jürri, Toffri Pedi, Tudelepp, Pesti Jago, Raugo Mardi, Pakso Jürri, Mikko Mardi, Lause Simo, Pehrne, Tischler. Maanteede ristumiskoha lähedal olid Arkma kõrts ja tuuleveski. Kumbki hoone pole praeguseks säilinud. Samuti tegutses külas 19. sajandi lõpul kaks kauplust.

Aastatel 1945–1954 oli Arkma Mäo külanõukogus koos Kurla, Meossaare, Kabala, Raja, Saare ja Mäo külaga. Endised Saare ja Mäo küla asuvad tänapäeval Arkma küla alal. Aastatel 1954-1991 kuulus Arkma Ollepa külanõukogusse, mis nimetati 1991. aastal ümber Kabala külanõukoguks ja hiljem Kabala vallaks.

Kolhoosid

• 9. aprillil 1949 loodi Arkma külas "Arkma" kolhoos, esimees Ruttar Taimla. Laudakompleks ehitati Türi–Arkma maantee äärde, ristumisest Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia maanteega mõnesaja meetri kaugusele.
• 15. detsembril 1950 ühinesid "Arkma", "Mäo" ja "Uus Kabala" kolhoos "Kalevi" kolhoosiks.
• 30. detsembril 1951 ühinesid "Kalevi" ja "Kurla" kolhoos "Leninliku Tee" kolhoosiks.

Tänapäevaks on piimakarjakasvatus Arkma külas lõpetatud ja endistest lautadest on järel vaid varemed.

•  
  Arkma Altvälja kivikalme (mälestis nr 9581).
•  
  Kivikalme Arkma külas (mälestis nr 9582).

• Kabala mõis (Pilistvere)
• Kabala vald (Pilistvere kihelkond) (1870–1939)
• Kabala vald (1939)
• Mäo külanõukogu (Türi rajoonis aastatel 1945–1954)
• Ollepa külanõukogu (algul Türi rajoonis, alates aastast 1950 Paide rajoonis, Arkma küla liideti aastal 1954)
• Kabala vald (1991–2005)
• Türi vald (alates 2005)

• Kabala (Türi)
• Vahamulla
• Laeva
• Rokamäe peakraav