Hopa: Linn Lätis

See artikkel on Läti linnast; Türgi linna kohta vaata artiklit Hopa (Türgi).

Hopa
läti Ape
Hopa linnavalitsuse hoone
Hopa vapp
Pindala	1,7 km²
Elanikke	784 (1.01.2023)
Koordinaadid	, 26° 42′ E

Hopast voolab läbi Vaidava jõgi, mis voolab kagu poolt loodesse ja suubub Eestis Mustjõkke.

Hopa asub kõigest paari kilomeetri kaugusel Eesti piirist. Omakorda Hopast paar kilomeetrit kagus kulgeb Riia–Pihkva maantee. Hopat läbib Alūksne–Mõniste maantee, mis Hopa lähedal ületab Eesti piiri. Linnas on praegu puidu- ja toiduainetetööstuse ettevõtteid. Paljud linna majad on ehitatud kohalikust dolomiidist, mida kaevandatakse veel tänapäevalgi.

Muinsusmälestistest on kohaliku kaitse all Hopa muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu ja Hopa mõisakompleks (tall, laut, härrastemaja, moonakamaja, elumaja). Linnas kasvab Vaidava jõe ääres Läti ja ühtlasi ka Euroopa suurim hõberemmelgas (ümbermõõt 8,7 meetrit). Looduskaitse all on veel Hopa Caura mänd, Vēdekļpriede mänd, Vilkači mänd ja Dvīņi mänd.

1920. aastatel oli Hopa elanikest umbes 15% eestlasi.

Hopa nimi pärineb arvatavasti perekonnanimest Hoppe, mis on alamsaksakeelne sõna tähendusega 'humal'. Läti nimi Ape võib olla mugandus samast perekonnanimest, mille eeskujuks on läti sõna apinis 'humal'.

Aastal 1420 andis Siegfried Lander von Sponheim sealsed maad Hoppede suguvõsale, pannes nii aluse Ape mõisale. Hoppede järgi on piirkond ka omale nime saanud. Hopat on esimest korda mainitud 1449. aastal, aga arenema hakkas asula alles 19. sajandi lõpus.

Arengule aitas kaasa kitsarööpmelise raudtee Valga–Pļaviņase raudtee Hopa raudteejaama rajamine 1903. aastal. Reisijatevedu lõpetati raudteel 1970. aastal ja igasugune rongiliiklus 1973. aastal. Hopa sai aleviks 1921. aastal. Linnaõigused saadi 1928. aastal. Elanike arv linnas väheneb, 2010. aastal oli 1083 ja 2011. aastal oli 1067 elanikku.

Aastal 2009 ehitati linna luteri kirik.

2009. aastani kuulus see Alūksne rajooni. Aastatel 2009–2021 oli linn Hopa piirkonna keskus.

Hopas on sündinud Andris Šķēle.