Antsla: Linn Võrumaal vallas
Antsla on linn Võru maakonnas Antsla vallas.
Linnaõigused sai Antsla aastal 1938 ja vallasisene linn sai sellest 1999. aasta haldusmuudatusega, mille käigus Antsla linn ühines Antsla vallaga.
| Antsla | |
|---|---|
 | |
| Pindala | 2,9 km² (2020)  |
| Elanikke | 1247 (1.01.2023) |
| | |
| EHAK-i kood | 1301 |
| Koordinaadid | , 26° 32′ E |
  | |
2020. aasta alguse seisuga elas linnas 1276 inimest.
Ajalugu
Antsla nime on väikeste variatsioonidega esmamainitud 14. sajandi algul – praeguses Vana-Antslas asuv Antsla vasallilinnus kandis saksa keeles nime Anzen.
1601. aastal vallutasid rootslased terve rea linnuste hulgas ka Antsla.
1602. aasta jaanuaris asus Antsla linnuses suurhetman Jan Zamoyski juhitud poolakate väekoondise peakorter.
18. sajandil ehitati linnuse asemele Vana-Antsla mõis, mille kõrvale rajati 12 ha suurune liigirikas park (Vana-Antsla park).
Tugeva tõuke piirkonna arengule andis 1889. aastal valminud Valga–Petseri raudtee. Antsla raudteejaam sai nime kahelt lähedal asuvalt rüütlimõisalt Vana-Antsla mõis (Alt-Anzen-Schloß ja Neu-Anzen) ja ühelt Antsla kirikumõisalt (Pastorat Anzen). Koht aga, kus raudteejaam asus, kandis siinse renditalu järgi nime Hauka. Linn kasvaski raudteejaama juures asunud kauplemiskoha ümber. Hauka alevikust sai 1920 Antsla alev ning 1. mail 1938 jõustunud linnaseadusega linnaks.
Elanikke oli 1926. aastal 1295 ja 1939. aastal 1564.
Teises maailmasõjas hävis 55% elamispinnast ning kauplused ja laod.
Aastatel 1950–1959 oli linn Antsla rajooni keskus. Sellel ajal ehitati kultuurimaja, alustati haigla ehitust ning valmis administratiivhoone, mis on praeguse koolimaja vana osa.
Alates 1960. aastatest ehitati vähe (nii tootmisettevõtteid kui ka elamuid).
Antsla linna omavalitsuslik staatus kinnitati aastal 1993.
1994. aastast saadik on Antsla elanike arv pidevalt vähenenud.
Antslas peetakse igal aastal Hauka Laata, mis on pika traditsiooniga Eesti suurim[viide?] kaupmeeste ja klientide kokkusaamine Eestis.
Inimesed
Antsla linnas on sündinud EELK praost Joel Luhamets, EELK õpetaja Sulev Sova ja odaviskaja Andrus Värnik.
Antsla Keskkooli on lõpetanud kindralmajor Teo Krüüner, Tartu Ülikooli majandusprofessor Vambola Raudsepp, ajakirjanik Vahur Kersna, poliitik Vilja Toomast, laulja Jaan-Willem Sibul, endine Maa-ameti peadirektor Raivo Vallner, matemaatik Leikki Loone, kirjanikud Margus Konnula ja Jan Beltrán, uroloog Ülo Zirel jt
Loodus
Antslat läbib Lambahanna oja, millel asub Nässmõisa paisjärv.
-
-
-
Vallavalitsuse hoone -
-
Bussijaam -
Spordistaadion
_Antsla_G%C3%BCmnaasium.jpg)
_Antsla_vallavalitsuse_hoone.jpg)
_Antsla_Kultuurimaja.jpg)
_Antsla_bussijaam.jpg)
Vaata ka
Viited
Välislingid
Antsla – pildid, videod ja helifailid Wiki CommonsisThis article uses material from the Wikipedia Eesti article Antsla, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.