Ants Oidermaa

detsember 1891 Sauga vald, Pärnumaa – mõistetud surma 2. juulil 1941 Tallinnas) oli Eesti poliitik.

Õppis Peterburi ülikooli filosoofiateaduskonnas (1912–1914),

1914. astus vabatahtlikult armeesse ning lõpetas sõjakooli ja sai ohvitseriauastme, sõdis esimeses maailmasõjas ja Venemaa kodusõjas Punaarmee vastu.

1920. aastal pärast Venemaa kodusõja lõppu tuli Eestisse tagasi, aastail 1922–1927 töötas diplomaadina (1926–1927 oli esindaja Leedus).

Põllumeeste Partei^[küsitav] esimees, aastail 1927–1935, ajalehe Kaja peatoimetaja 1931–1934.

Isamaaliidu keskjuhatuse liige aastail 1935–1940, Riikliku Propaganda Talituse juht aastail 1935–1937, ajalehe Uus Eesti peatoimetaja aastail 1937–1939, minister (Riikliku Propaganda Talituse ja Informatsiooni Keskuse juhataja) aastail 1939–1940 Kaarel Eenpalu teises valitsuses ja Jüri Uluotsa valitsuses.

Arreteeriti detsembris 1940 Aegviidus, kus varjas ennast Nõukogude okupatsioonivõimude eest.

Oidermaa käis 1937. aastal Eesti delegatsiooni liikmena tutvumas saksa kunsti ja saavutustega Königsbergis, Münchenis, Nürnbergis, Frankfurdis, Düsseldorfis, Oldenburgis, Hamburgis ja Berliinis. Münchenis külastas ta degenereerunud kunsti kujutavat näitust. Oidermaa on näituse kohta öelnud järgmist: "Sellel näitusel olid välja pandud mitmesuguste äärmuslike kunstivoolude esindajate teosed, mis teatavasti mõni aeg tagasi mõnel pool kaunis moes olid. Selle näitusega taheti näidata, missugune kunst mitte ei pea olema. Näitus oli päris mõjuv. Siia oli tõesti palju hirmsaid lõustasid kokku kogutud. Eriti silma torkasid igasugused Aadama ja Eeva paradiisi pildid, siis Jeesuse ristilt mahavõtmine, kus igalpool oli palju iseloomulikke juudi nägusid. Oli palju lausa tooreid, inetuid, jõhkraid pilte, mis tekitasid vastikust." Lisaks külastas ta ametlikult soositud kunsti kujutavat näitust, mida iseloomustas järgmiselt: "Oli palju tööinimeste, meeste ja naiste portreid, tööd, maastikke ja loomi kujutavaid pilte. Üldine mulje jäi siiski, et selle näituse tase peale üksikute erandite on võrdlemisi keskmine."

11. septembril oli Eesti delegatsioon jõudnud Nürnbergi, kus toimus parasjagu12 000 Hitlerjugendi vannutamise tseremoonia. Seal nägi Oidermaa Adolf Hitlerit, keda ta iseloomustas järgmiselt: "Käitub hulkade ees vabalt, pingetult, ilma poosita, enesekindlalt. Hääl – kandev bariton, isikupärase sügava tämbriga. Žestikulatsioon – napp. Pea- ja käeliigutused üksikutes tähtsamates kohtades allakriipsutustena. Kõnetempo pikaldane, selge hääldamisega. Lauseehitus ja ainestik lihtne, nii et läbilõike-inimene vaevata võib kõne arenemist jälgida ja kaasa elada. Improviseerib kõne keskel kergelt ja osavasti." Eesti delegatsiooni leidis kokkuvõttes, et rahvussotsialistlik liikumine sobib Saksa rahva iseloomu ja maitsete põhilistele omaduste ning Saksa olustikuga.

• 1938 – Valgetähe II klassi teenetemärk