Anton Jürgenstein: Eesti ajakirjanik, kriitik ja poliitik

november 1861 Vana-Vändra vald, Pärnumaa – 21. veebruar 1933 Tartu) oli eesti ajakirjanik, kirjanduskriitik ja poliitik.

Anton Jürgenstein sündis Vana-Vändra taluperemehe pojana, käis aastatel 1873–1875 Vana-Vändra kihelkonnakoolis ja 1876–1878 Kodavere kihelkonnakool ja peale Cimze seminari lõpetamist 1878–1882 tegutses aastail 1882–1883 abiõpetajana Kärus, 1883–1885 koduõpetajana ja vallakirjutajana Orajõel, 1885–1905 Vändra kihelkonnakooli koolijuhatajana ja õpetajana.

Anton Jürgenstein oli 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi esimestel kümnenditel üks mõjukamaid kirjanduskriitikuid ja poliitilisi publitsiste, Postimehe toimetuses (1906–1929) Jaan Tõnissoni lähedane sõber ja mõttekaaslane. Aastail 1898–1905 oli Anton Jürgenstein ajakirja Linda väljaandja ja vastutav toimetaja (algul koos Hindrik Prantsuga). Aastal 1906 sai temast Postimehe ajakirjanik, 1923–1929 vastutav toimetaja. 1929. aastal valiti ta Eesti Ajakirjanikkude Ühingu auliikmeks.

Anton Jürgenstein valiti 1907 Vene Riigiduumasse ning oli hiljem ka I ja II Riigikogu liige.

Anton Jürgenstein on maetud Tartu Vana-Peetri kalmistule. Aastal 1939 avati talle ausammas Vändras.

Anton Jürgenstein oli kirglik maletaja. Kui tulevane maailmameister (aastatel 1921–27) José Raúl Capablanca pidas detsembris 1913 Tartus malesimultaani, siis kaotas ta partii Anton Jürgensteinile. Mängu kirjeldus ja partii käigud on ära toodud Jürgensteini raamatus "Minu mälestused" II, Tartu 1927 (peatükis "Väikene intermezzo malega", lk 139–142), samuti Valter Heueri raamatus "Male lugu", Tallinn 2008 (lk 506–508). Heino Puhvel on sellest kirjutanud novelli "Anton Jürgensteini suurpäev" (Looming 1998/12, lk 1834–50).

Anton Jürgensteini abikaasa oli Alide Hermine Annette Emberg, nad abiellusid aastal 1890; neil sündisid poeg ja kuus tütart, tütre Eva abikaasa oli August Kerem, tütre Margarete abikaasa oli ajakirjanik Voldemar Kures, tütre Marta abikaasa oli advokaat Friedrich Rosenberg, tütre Else Aino abikaasa oli advokaat Albert Vilms.

• "Juta. Neljajärguline kurblik luulelugu" (näidend), Tartu 1886, 58 lk; 2. trükk: Viljandi 1914
• "Arvustuslised kirjatööd", Tartu 1918 (kaanel 1919), 170 lk; sisaldab artiklid: "Jakob Tamm ja tema luuletused"; "Dr. Mihkel Veske"; "J. V. Jannseni elust"; "J. V. Jannseni ja C. R. Jakobsoni ilmavaate kujunemisest" ; "Kreutzwaldi vabameelsus"
• "Kultuurilist ja poliitilist nipet-näpet Eesti kaugemast ja lähemast minevikust", Tallinn 1921, 56 lk; sisu: "Saladuslik haud Kullamaa kirikus"; "Mina olin Palermos"; "Moosese kepp ja Aaroni suitsetamise pann"; "Esimene Eesti "sotsialdemokraat" ehk kuidas Mats Tõnisson poliitikameheks sai"; "Meie audients Preisi prints Heinrichi juures"
• "Eesti kirjandus", Tartu 1925, 62 lk
• "Carl Robert Jakobsoni elu ja töö", Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1925, 115 lk
• "Minu mälestused" I-II, Noor-Eesti Kirjastus, Tartu 1926–27, 218 + 254 lk; 2. trükk ühes köites: Eesti Päevalehe ja Akadeemia raamatusari Eesti Mälu, 44. raamat; järelsõna: Rutt Hinrikus, Tallinn 2011, 384 lk; ISBN 9789949475315

• Anton Jürgenstein andmebaasis ISIK
• Jaan Tõnisson, "A. Jürgensteini 60. aasta sünnipäevaks. Heale kaaslasele" – Postimees 1. november 1921, nr 253
• H. Helm, "Anton Jürgenstein" – Õitsituled, nr 5, 1926, lk 59–62
• Jaan Tõnisson, "Anton Jürgenstein ja Postimees" – Postimees 17. märts 1929, nr 75
• V. Pekomäe, [mälestusi Jürgensteinist] – Postimees 27. veebruar 1943
• Anton Jürgenstein, Esimene arupärimine Vene II Riigiduumas, Kleio, 1991-3, lk 11–12
• Märt Raud, "Kaks suurt. Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu", Toronto 1953; 2. trükk, Olion, Tallinn 1991, eriti lk 62–63
• Villem Alttoa, "Eesti kriitika 19. sajandil", Eesti Raamat, Tallinn, 1977, eriti lk 147, 161 ja 165–180
• Sirje Olesk, "Luuleteoreetilise mõtte areng Eestis 1875–1900" – Keel ja Kirjandus 1985, nr 11, lk 667–668
• Eesti kooli biograafiline leksikon, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1998, lk 68, artikli autor Heino Rannap
• Aivar Kull, "Kaks suurt tartlast – Luts ja Jürgenstein" – Tartu Postimees 30. märts 1998
• Eesti kirjanike leksikon, Eesti Raamat, Tallinn 2000, lk 154–155, artikli autor Ello Säärits
• Aivar Kull, "Allikaotsija meenutuseks" – Postimees 2. 11. 2001; ilmunud ka A. Kulli raamatus "Kulli pilk", Ilmamaa, Tartu 2005, lk 123–124
• Rutt Hinrikus, "Ja oli kunagi keegi: K. A. Hindrey kirjad Anton Jürgensteinile" – Looming 2005, nr 8, lk 1240–57
• Krista Aru, "Jaan Tõnissoni telefonikorraldus ja mis sellele järgnes" (ka Jürgensteini ja Jaan Tõnissoni vastastikused kirjad; PDF-failina) – Tuna 2006, nr 1, lk 116–128
• Toomas Jürgenstein, "Haritlane Vändra metsast Pärnumaalt" (Anton Jürgenstein 150) – Postimees/AK: arvamus, kultuur 29. oktoober 2011, lk 8
• Aivar Kull, "Suurmehest kiirgas erksat talupojatarkust" (raamatu "Minu mälestused" uustrüki arvustus) – Tartu Postimees 4. november 2011, lk 6
• 28. veebruar 1933, Anton Jürgensteini wiimne teekond, Päewaleht, nr. 58.

Tsitaadid Vikitsitaatides: Anton Jürgenstein