Anseküla Kihelkond

Piirkonna ajalugu

Kihelkond eraldus iseseisvaks kirikukihelkonnaks 16. sajandi alguses Kärla kihelkonnast. Anseküla kihelkonda ümbritsesid Kärla, Kaarma, Jämaja ja Kihelkonna kihelkond.

Esimene kirik kihelkonna maadel – Anseküla Maarja kirik – oli ehitatud umbes 1300. aastal, uus kirik ehitati arvatavasti 14. sajandi lõpus. Kirik hävis teise maailmasõja ajal oktoobris 1944. Kirikus oli haruldane 14. sajandist Ojamaalt pärit ristimiskivi.

Anseküla kihelkonna mõisad

Abruka mõis (Abro) – riigimõis – teateid 16. sajandi keskelt
Anseküla mõis (Anseküll) – kirikumõis
Tiinuse mõis (Ficht) – rüütlimõis – teateid 16. sajandi keskelt
Lõmala mõis ka Lömala mõis (Lemmalsnäse) – Kuressaare linna linnamõis – rajatud 17. sajandi keskel
Lõo mõis (Leo) – rüütlimõis – teateid 1473
Tiirimetsa mõis (Tirimetz) – riigimõis – rajatud 16. sajandi keskel

Anseküla kihelkonna mõisavallad

Anseküla kihelkonnas 19. sajandi algul moodustatud mõisavallad. Vallad on moodustamise järjekorras. Sellesse valdade perioodi jääb perekonnanimede (perenimede) panemine.

Anseküla kirikuvald (Gemeinde Anseküll) – muudeti 1866. aastal mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas said 12 peret perenime
Abruka mõisavald (Gemeinde Abro) – muudeti 1866. aastal mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas said 36 peret perenime
Tiirimetsa mõisavald (Gemeinde Tirimetz) – muudeti 1866. aastal mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas perenimesid ei pandud
Lömala mõisavald (Gemeinde Lemmalsnäse) – muudeti 1866. aastal mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas said 25 peret perenime
Tiinuse mõisavald (Gemeinde Ficht) – muudeti 1866. aastal mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas said 42 peret perenime
Lõo mõisavald (Gemeinde Leo) – muudeti 1866. aastal mõisavallast samanimeliseks vallaks – vallas said 15 peret perenime

Anseküla kihelkonna vallad

Anseküla kihelkonna vallad alates 1866. aastast:

Abruka vald (Abro) – 1930. aastatel nimetati vald Salme vallaks. 1939. vallareformi käigus liideti vallaga maid Torgu ja Kaarma-Suure vallast
Anseküla vald (Anseküll) – liideti 1891. aastal Abruka vallaga
Tiirimetsa vald (Tirimetz) – liideti 1891. aastal Abruka vallaga
Lömala vald (Lemmalsnäse) – liideti 1891. aastal Abruka vallaga
Tiinuse vald (Ficht) – liideti 1891. aastal Abruka vallaga
Lõo vald (Leo) – liideti 1891. aastal Abruka vallaga

Kihelkonna alad tänapäeval

Anseküla kihelkond hõlmas Saare maakonna endise Salme valla ala. Kihelkonna loodesopp ulatus kuni Suurlahe ja Nasva jõeni. Kihelkonda kuulus ka Abruka saar.

Vaata ka

Viited

Kirjandus

Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 400–401.
Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 348–349.
H. Sepp. Ajalooline traditsioon Ansekülast ja Jämaja kihelkonnast 1923. aastal. Eesti Kirjandusmuuseum. Folkloristika osakonna e-raamat. 2018.

Välislingid

Eesti kihelkondade kaart EKI veebiportaalis

This article uses material from the Wikipedia Eesti article Anseküla kihelkond, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.