Animatsioon

Filmitootmises tähendab see tehnikat, kus iga filmikaader on loodud ja töödeldud eraldi. Sellised kaadrid võivad olla tehtud arvuti abil, pildistades joonistust või maali või siis muutes järjest objekti asendit ning pildistades seda igas etapis. Kui need kaadrid kokku monteerida ja filmina taasesitada, tekib illusioon pidevast liikumisest. Kuigi arvutite kasutuselevõtt on animeerimist oluliselt lihtsustanud, on selliste filmide tegemine töömahukas.

Animatsiooni klassikaline vorm on joonisfilm, mille kaadrite liikumiskiirus on kuni 24 kaadrit sekundis. Joonisfilm sai oma tänapäevase tähenduse 20. sajandi alguses.

Animatsiooni peamine otstarve on pakkuda vaatajale meelelahutust või autorile eneseväljendust. Praktilist kasutust leiab see enamasti instruktsioonides ja õppetöö abivahendina.

  Pikemalt artiklis Eesti animafilmikunst

Eesti animafilmikunst sai alguse 1930. aastatel, kui tehti esimesed eksperimentaalsed animafilmid. Sellest ajast on säilinud vaid üks lühianimafilm "Kutsu-Juku seiklusi".

Alates ülemaailmsest majanduskriisist kuni 1958. aastani ei toimunud Eesti animafilmikunstis erilist arengut. Animafilmikunsti taassünniks peetakse 1958. aastat, kui Elbert Tuganov asutas filmistuudio Tallinnfilm juurde nukufilmiosakonna. Samal aastal valmis seal esimene animafilm "Peetrikese unenägu".

• Traditsiooniline joonisanimatsioon (hand-drawn animation)
• Rotoskoop
• Arvutianimatsioon
• Kollaažanimatsioon
• Analog computer animation
• Motion capture
• Go-motion
• Nukufilm
• Piksilatsioon

• Animafilm