Android on tarkvarakomplekt elektroonikaseadmetele, mis hõlmab operatsioonisüsteemi, vahetarkvara ja peamisi rakendusi.
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2019) |
See artikkel vajab ajakohastamist. |
Android 9.0 Pie avakuva | |
Ettevõte/arendaja | Google Open Handset Alliance Android Open Source Project (AOSP) |
Hetkeseis | Aktiivne |
Lähtekoodi tüüp | Vaba tarkvara |
Algne versioon | 21. oktoober 2008 |
Stabiilne väljalase | 14 / 4.10.2023 |
Toetatud platvormid | ARM (32- ja 64-bitine), x86, x86-64, MIPS |
Tuuma tüüp | Monoliitne (modifitseeritud Linuxi tuum) |
Litsents | Apache 2.0 ja GNU GPL v2 Linuxi kerneli modifikatsioonidele |
Veebisait | android.com |
Android kasutab Linuxi tuuma muudetud versiooni[viide?]. Operatsioonisüsteemi töötas algul välja Android Inc., mille ostis Google, nüüd aga Open Handset Alliance.
Android avalikustati 5. novembril 2007 koos Open Handset Alliance'i asutamisega. Google väljastas enamiku lähtekoodist, kasutades Apache'i litsentsi, vaba tarkvara ja avatud lähtekoodi litsentsi.
2005. aasta juulis ostis Google ära pisikese tarkvaraettevõtte Android, mis tegutses Californias Palo Altos. Sel ajal oli ettevõttest vähe teada peale selle, et ta tootis mobiilseadmetele tarkvara. Androidi töötajad, sealhulgas Andy Rubin, jätkasid tööd Google'i heaks.
Rubini juhitav töörühm töötas välja mobiilseadmete platvormi, mis põhines Linuxi tuumal. Seda levitasid käsitelefonide tootjad ja mobiilsideoperaatorid, sest see süsteem oli paindlik ja uuendatav. Google oli varem teatanud paljudele riistvarakomponente ja tarkvara tootvatele partneritele, et see platvorm on Google'i partneritele avatud mitmesuguse koostöö jaoks.
2006. aasta detsembris hakkasid levima kuuldused, et Google kavatseb mobiiltelefone müüma hakata. BBC ja The Wall Street Journali uurimused näitasid, et Google soovib oma otsimootori ja rakenduste lisamist mobiiltelefonidele ning töötab kõvasti selle eesmärgi saavutamiseks. Trüki- ja võrgumeediaväljaanded teatasid peagi, et Google töötab välja omaenda tootesarja mobiiltelefoni. Järgnesid teadaanded, et Google on määranud kindlaks oma toodete tehnilised andmed ning näidanud oma prototüüpe mobiiltelefonitootjatele ja võrguoperaatoritele. 2007. aasta septembris teatas ajakiri InformationWeek, et Google on esitanud hulgaliselt patenditaotlusi mobiiltelefonide valdkonnas.
Lõpuks tutvustas Google oma nutitelefoni Nexus One, mis kasutas operatsioonisüsteemi Android. Seadet tootis Taiwanis asuv HTC Corporation ja müük algas 5. jaanuarist 2010. Google teatas 16. veebruaril 2010, et päevas saadetakse välja 60 000 Android OS-iga mobiiltelefoni.[viide?]
Androidi operatsioonisüsteemi kasutatakse nutitelefonides, sülearvutites, tahvelarvutites, Google TV-s, nutikellades, kõrvaklappides[viide?] ja teistes seadmetes.
Põhiline Androidi riistvaraplatvorm on ARM-arhitektuur.
Android-seadmetega konkureerivatel Apple iPhone’il kui ka iPod Touchil, millelt on OpenBooti ja iDroidi abiga piirangud eemaldatud, saab Apple'i iOS-i ja Android 2.3.3 "Gingerbreadi" paralleelselt alglaadida.
Kui välja arvata mõned uuenduste perioodid, on Android olnud saadaval 21. oktoobrist 2008, "free and open source software" (tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara) litsentsi alusel. Google avaldas Linuxi tuuma uuenduste lähtekoodi GNU üldise avaliku litsentsi (GPL) versiooni 2 alusel. Ülejäänud kood (võrk, tarkvara kogumik ja ka telefonipinu) aga avaldati Apache'i litsentsiversiooni 2 alusel. Selle litsentsi alusel tohivad edasimüüjad lisada täiendusi ilma neid avatud lähtekoodi kogukonnale varem näitamata. Samuti avaldab Google ülevaadatud probleemid, et need oleks soovijatele nähtavad ja neid oleks võimalik kommenteerida. Open Handset Alliance töötab välja Androidi osa, mis seisneb muudatustes kerneli tuumas ning selle lähtekood on avalik ja saadaval GPL litsentsi alusel. Ülejäänud osa Androidist töötatakse välja privaatselt, selle lähtekood avaldatakse tervikliku versiooni ilmudes. Tavaliselt teeb Google koostööd riistvara tootva firmaga, et välja töötada uut Androidi versiooni kasutav lipulaeva seade. Pärast seadme jõudmist poelettidele avaldatakse ka selle versiooni lähtekood.
Ehkki Android on avatud lähtekoodiga, ei saa seadmete tootjad kasutada Google Androidi kaubamärki enne, kui Google on tõendanud, et seade järgib nende sobivust määratlevat dokumenti algupärase pealkirjaga "Compatibility Definition Document" (CDD).
Androidi tuum on arendatud Linuxi tuumast ja Google on teinud ka arhitektuurilisi edasiarendusi, mis on väljaspool tavapärast Linuxi tuuma arenduse tsüklit. Androidil ei ole algupärast X Window süsteemi ja ei toeta ka täit GNU standardset andmekogu.[viide?] Seetõttu on raske olemasolevaid Linuxi rakendusi ja andmekogusid Androidi paigaldada.
Androidi rakendus asub APK-s (application package file), mis on lihtne ZIP-fail, millel on kindel sisemine faili kujundus. See võimaldab kohest käivitamist ehk seda ei pea enne lahti pakkima. Neid saab saata e-postiga, salvestada USB-mälupulgale ja ka eraldada mõne osa sellest lahtipakkimise järel.
Rakendused töötatakse tavaliselt välja Java programmeerimiskeeles, kasutades Android Software Development Kiti (Androidi tarkvaraarenduskomplekti). On olemas ka teisi arendamisvahendeid, näiteks Native Development Kit rakenduste ja laienduste jaoks C või C++ keeles, ja ka Google App Inventor, mis on graafiline keskkond algajale programmeerijale. Lisaks on veel mitmeid erinevaid platvormitundetuid rakenduste raamistikke.
Eelinstallitud rakendused – Android sisaldab selliseid eelinstallitud rakendusi nagu telefon, e-post, kalender, veebibrauser ja kontaktid. Need toimivad nii kasutaja rakendustena kui ka võtmevõimalustena, mida saavad kasutada teised rakendused. Eelinstallitud rakendused võivad olla osa Androidi tegevusprogrammist või on originaaltootja arendatud kindla seadme jaoks.
Kasutaja installitavad rakendused – Android pakub arengut soodustavat avatud keskkonda, mis toetab erinevaid kolmanda osapoole rakendusi, mille sarnaseid pakub Android Market kasutajatele tuhandeid.
Androidi rakendused töötavad liivakastis, operatsioonisüsteemi eraldatud osas, millel ei ole juurdepääsu ülejäänud süsteemi ressurssidele, välja arvatud juhul, kui kasutaja on andnud vastava loa rakenduse paigaldamisel.
On teatatud mõnest Android Marketis saadaval olevast Androidi tarkvaraga seotud pahavara juhtumist, kus on tegemist olnud pettusrakendusega. Mõnikord on Trooja hobust sisaldavad rakendused peidetud legaalsete rakenduste piraatversioonidesse. Sellele on Google reageerinud pahatahtlike rakenduste eemaldamisega Android Marketist ja halvanud nende töö nakatunud seadmetes. Turvafirmad nagu AVG Technologies ja Symantec on välja andnud oma viirustõrje Androidi seadmetele.
Android Market oli veebipõhine tarkvarapood, mille Google arendas välja Google Androidi seadmete jaoks. Market rakendus oli eelinstallitud enamikule Androidi seadmetele ja see võimaldas kasutajatel sirvida ja alla laadida sinna riputatud äppe, mille kolmanda osapoole arendajate avaldasid.
Ainult seadmetel, mis järgivad Google'i sobivusnõudeid, on lubatud eelinstallida Google’i suletud lähtekoodiga Android Marketi rakendust ja omada sellele juurdepääsu.
Praeguseks Android Marketit enam ei ole, selle asemel on seadmetel Google Play Store, mis on sama asi, ainult teise nime ja kujundusega. Google Play Store käitamiseks on vaja Google Play Teenused komponenti; mõlemad uuenduvad taustal automaatselt, kuid uuendamise käigus võib süsteem muutuda aeglasemaks.
Androidi nutitelefonidel on oskus anda teada Wi-Fi võrgu juurdepääsukohtadest, mis mobiilikasutaja ringi liikudes leitakse, et nendest kokku panna laiaulatuslik andmebaas, mis hõlmab miljonite selliste pöörduspunktide füüsilist asukohta. Need andmebaasid moodustavad elektroonilisi kaarte, et üles leida seadme asukoht, mis võimaldab neil jooksutada rakendusi nagu Foursquare, Latitude, Places ja et laiali kanda asukohapõhiseid reklaame.
Üheks kavandi veaks on, et tavakasutaja ei saa jälgida, kuidas rakendus pääseb juurde tema privaatandmetele (näiteks asukoht ja riistvara ID numbrid) ja kuidas neid kasutatakse. Isegi installimise käigus, kui küsitakse luba, ei ole näidatud, kuidas kasutatakse (või ka ära kasutatakse) olulisi teenuseid ja andmeid. Kolmanda osapoole valmistatud tarkvara TaintDroid on akadeemiliseks uurimuseks rahastatud projekt, mis identifitseerib, millist infot rakendused serveritele saadavad.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Android (operatsioonisüsteem), which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.