Ameerika Karmiinleevike: Linnuliik vintlaste sugukonnast

Ameerika karmiinleevike (Haemorhous purpureus) on Põhja-Ameerikas elutsev vintlaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Ameerika karmiinleevike
Isas- ja emaslind
Isas- ja emaslind
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Värvulised Passeriformes
Sugukond Vintlased Fringillidae
Perekond Karmiinleevike Haemorhous
Liik H. purpureus
Binaarne nimetus
Haemorhous purpureus
(Gmelin, 1789)
* Roosa - Pesitsuspaik * Roheline - Aastaringne elupaik * Oranž - Talvitumispaik
  • Roosa - Pesitsuspaik
  • Roheline - Aastaringne elupaik
  • Oranž - Talvitumispaik
Sünonüümid
  • Burrica purpurea
  • Carpodacus purpureus

Ta on lähedalt sugulane aed-karmiinleevikese ja männi-karmiinleevikesega, sarnanedes nendega välimuselt ja elades nendega osaliselt samas piirkonnas.

Alamliigid

Ameerika karmiinleevikesel on kirjeldatud kahte alamliiki:

  • H. p. purpureus (Baird, 1858)
  • H. p. californicus (Gmelin, 1789)

Välimus

Ameerika Karmiinleevike: Alamliigid, Välimus, Toitumine 
Ameerika karmiinleevikesi kujutav illustratsioon ornitoloog John James Auduboni raamatus "The Birds of America".

Täiskasvanud ameerika karmiinleevikesed on 12–16 cm pikad, kaalult 18–32 g ja tiivaulatuselt 22–26 cm.

Isaslinnud on vaarikapunase peaga ja punakasvalge rinnaga. Nende seljapoolne sulestik on üldiselt pruunjas, kõhualune valge. Emaslindude sulestik on pigem pruunikas, kõhu- ja lõuaalune on valge-pruunivöödiline. Emaslindudele on omased ka valged silmatriibud.

Toitumine

Nad toituvad peamiselt okaspuude, jalakate, hariliku tulbipuu ja vahtrapuu seemnetest, pungadest ja nektarist, viljadest ja marjadest. Samuti söövad nad putukaid, näiteks põrnikaid, tõuke, lehetäisid ja rohutirtse.

Levila ja ränne

Ameerika karmiinleevike elutseb põhiliselt Põhja-Ameerikas, täpsemalt Kesk- ja Lõuna-Kanadas ning Ameerika Ühendriikide kirdeosas. Kanadas elutsevad linnud rändavad talvitumiseks Ameerika Ühendriikide kesk- ja idaossa, kuid USA kirdeosas ja Vaikse ookeani kaldal elutsevad linnud elavad seal üldiselt aastaringselt.

Nad eelistavaid niiskeid okaspuu- ja segametsi.

Pesitsemine

Nende pesad on tavaliselt okaspuude oksadel, tüvest kaugel ja 0,7–18 meetri kõrgusel. Pesa ehitab 3–8 päevaga peaasjalikult emaslind, kasutades materjaliks väikseid oksi, rohukõrsi ja taimejuuri, ning vooderdab selle ääre loomakarvade, peenikese rohu ja samblikega. Valmis pesa on umbes 17,7 cm lai ja 10 cm kõrge.

Ameerika karmiinleevikesed pesitsevad 1–2 korda aastas. Kurnas on enamasti 2–7 muna ja haudeperiood kestab 12–13 päeva. Munad on valkjad, rohesinakat tooni, pruunide ja mustade tähnidega. Poegi toidavad mõlemad vanemad. Pojad lahkuvad pesast umbes 13–16 päeva pärast.

Seisund

Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punase nimestiku järgi on liik soodsas seisundis.

Viited

Välislingid

Tags:

Ameerika Karmiinleevike AlamliigidAmeerika Karmiinleevike VälimusAmeerika Karmiinleevike ToitumineAmeerika Karmiinleevike Levila ja ränneAmeerika Karmiinleevike PesitsemineAmeerika Karmiinleevike SeisundAmeerika Karmiinleevike ViitedAmeerika Karmiinleevike VälislingidAmeerika KarmiinleevikePõhja-AmeerikaVintlased

🔥 Trending searches on Wiki Eesti:

MetafoorRaplaTööstuslik pööreNorra linnade loendPärtel-Peeter PereHarilik siniliiliaTallinna linnavolikoguTartu rahuHerman SimmKoerPortugalLuksemburgTatjana Mihhailova-SaarTrükikiriSaaremaa valdParvoviirusedPõhjasõdaEesti linnadVanade ja vähemlevinud mõõtühikute loendKaelustuviTerminaator (ansambel)Eesti haldusjaotusRahvusooper EstoniaMartin HeremAprillInger FridolinRaimond ValgreTartuKalevalaHarilik katkujuurAardla polderDjatlovi kuru intsidentÕhtulehtHaapsalu GümnaasiumIta EverTulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osasLubjakiviKarboksüülhappedNarvaGoogle TranslateNartsissismGuatemalaEesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolVõruPalestiinaEston KohverMuusika mõisteidWilliam GibsonTartu ÜlikoolHelitugevus (muusika)HektarMargus TsahknaSooNeutrofiilKaspia meriRumeeniaJaan TätteOvulatsioonMaagaasHugo OsulaHarilik pärnMauritiusSalvador DalíOkeaaniaJevgeni Ossinovski🡆 More