Aleksander Müller: Eesti muusik, näitleja ja kirjanik

jaanuar">27. jaanuar 1947 – 4. juuli 2013) oli eesti muusik, näitleja ja kirjanik.

Müller oli ansamblite Kontrastid, Jüngrid ja Suuk liige, 1977. aastast tegutses sooloartistina. Esitas oma laule end klaveril saates, kasutas sürreaalseid ja satiirilisi tekste.

Ta oli 1970. aastatel Vanemuise ooperikoori koosseisuline liige ja tegi kaasa ka mõnes teatri sõnalavastustes (Jaan Toominga lavastatud "Põrgupõhja uus Vanapagan", 1976 – Kraavikaevaja).

2001. aastast hakkas Aleksander Müller avaldama luuleraamatuid ja lühiproosakogumikke. Mülleri proosa on laadilt omapärane, humoorikas ja osaliselt autobiograafiline. Ta oli alates 21. veebruarist 2007 Kirjanike Liidu liige.

2013. aasta septembris puistati Aleksander Mülleri tuhk Tartus Emajõkke, nagu oli olnud tema soov.

Plaadid

• CD "Kuhtumised iseendaga" (1996)
• CD ""Live" 1997 "Vanemuise" kontserdisaal" (1998)
• Retrospektiivne CD "Suuk 1976" (1999)
• CD "Ehk seni parimad?! Võib ju niimoodi ka!" (2006)
• kogumik "Laulvad kirjanikud" (2007)

Raamatud

• "Vilus on jahe. Möödunud sajandi luulet" (luulekogu, kirjastus Umara Kirjastus, Tallinn 2001); ISBN 9985895258
• "Mülleri jutlused. Karupunne ja poeese" (kogumik lühiproosat ja luulet, Umara, Tallinn 2006); ISBN 9789985895337
• "Sokk bordellis ja teisi karupunne" (lühiproosakogumik, Umara, Tallinn 2008); ISBN 9789985895351
• "Jumal, kes oli näinud koeri: memuaarid" (lühiproosakogumik, kirjastus Jumalikud Ilmutused, Pärnu 2011); ISBN 9789949912964

Aleksander Müller on avaldanud meenutusi pealkirjaga "Poolsupilinlane" kogumikus "Supilinn minu elus" (koostanud Heiki Valk, eessõna Laine Jänes, Supilinna Seltsi Toimetised 1, Tartu 2006, lk 204–208).

• Hendrik Relve, "Aleksander Müllerile rahvusvaheline tunnustus" – Teater. Muusika. Kino 1991, nr 4, lk 38–39

Aleksander Mülleril on poeg raadioajakirjanik Arp Müller (sündinud 1978) ja kaks tütart (sündinud 1999 ja 2001).