Akvakultuur

Mitte segi ajada mõistega Vesikultuur ehk vesiaiandus ehk hüdropoonika.

Meres kasvatatavat akvakultuuri nimetatakse marikultuuriks. Teatavate organismidega kasvatatavat akvakultuuri võib nimetada vähikasvatuseks, kalakasvatuseks, krevetikasvatuseks jne.

Akvakultuuris kasvatatakse enamasti limuseid, vähke, veetaimi (ka vetikaid) ja vääriskalu (näiteks vikerforelli).

Akvakultuur on inimkonnale märksa ohutum võrreldes maismaal kasvatatavate liikide pidamisega. Paljud viirushaigused, näiteks rõuged, linnugripp, seagripp ja hullulehmatõbi jõuavad inimesele maismaaloomadelt. Seevastu pole veel teada, et mõni vees kasvatatav taim või loom inimesele nakkust annaks, kui mitte arvestada kalade siseparasiite.

Akvakultuur pärineb Hiinast, umbes ajast 2500 eKr. Esimesena kasvatati karpkala, kes on pidamistingimuste suhtes vähenõudlik. Karpkala kasvatamine viis kuldkalade aretamiseni Tangi dünastia ajal.

Hawaii põliselanikud rajasid kalatiike rohkem kui 1000 aastat tagasi.

Kalatiike leidus ka Vanas Roomas ja selle kombe võtsid üle varakristlikud kloostrid, sest kala oli paasturoog, mida võis süüa ajal, kui liha ei tohtinud süüa. Keskajal levis kalatiikide rajamise komme kõikjale Euroopasse, kaasa arvatud Eestisse. Kalatiikide tähtsus vähenes 19. sajandil, kui transport arenes ja muutis ka sisemaal värske kala odavamaks.

2007. aasta seisuga kasvatatakse maailmas akvakultuuri abil 430 loomaliiki, mis on suur edasiminek võrreldes 13 liigiga 2000. aastal ja 324 liigiga 1997. aastal.

Tänapäeval akvakultuuri tähtsus suureneb. Selle põhjuseks on paljude kalaliikide looduslike varude üleekspluateerimine ja maailma rahvaarvu kasv, mis suurendab nõudlust kvaliteetsete proteiiniallikate järele.

Eestis on vesiviljelus tõusuteel ja valdava osa toodangust moodustab vikerforell (2016. aastal 78% kogu müüdud kala- ja vähitoodangust). Kokku müüdi 2016. aastal kaubakala ja -vähki 868 tonni ja seda 3,7 miljoni euro väärtuses. Sellest 680 tonni ja 2,6 miljonit eurot oli vikerforelli osa, harilikku jõevähki müüdi 0,7 tonni ja teiste liikide (ahven, arktika paalia, angerjas, aafrika angersäga, karpkala, pakslaup, säga, siberi ja vene tuur ning valgeamuur) osa oli väiksem. Samal aastal läks ekspordiks 9% toodangust.

• Marikultuur
• Mereannid
• Vesikultuur
• Vetikakasvatus