Aarne Üksküla: Eesti näitleja ja teatripedagoog

september 1937 Tallinn – 29. oktoober 2017) oli eesti näitleja ja teatripedagoog.

Aarne Üksküla on lavastanud teatritükke ja mänginud telelavastustes ("Härra Barnett", 1980; "Truu naine", 1982; "Mäng", 1996; "Cecile on surnud", 1995; "Ma armastasin sakslast", 1998), kuuldemängudes („Mozart ja Salieri”, 1994; „Naksitrallid”, 1997; „Leino läheb Eestisse”, 1998; „Ketas”, 1999; „Hääled”, 2008), paljudes filmides ja teleseriaalides. Ta oli tuntud ka tekstilugejana (ilmunud heliplaadid), dubleerinud ja andnud hääle tegelastele animatsioonfilmides. 2009. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemiat saades oli Üksküla mänginud enam kui 130 teatri- ja ekraanirollis.

Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale.

Aarne Üksküla lõpetas 1956. aastal Tallinna 7. keskkooli. Aastatel 1956–1957 õppis Aarne Üksküla Tallinna Pedagoogilises lnstituudis. 1961. aastal lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri I lennu näitlejana.

Aastatel 1961–1968 töötas ta Rakvere Teatris, 1968–1978 Lydia Koidula nimelises Pärnu Draamateatris, 1985–1988 Eesti Draamateatris, 1988–1993 Vanalinnastuudios ja 1993–2002 Eesti Draamateatris. 2002. aastast oli ta vabakutseline näitleja. Üksküla on mänginud ka stuudioteatris Theatrum.

Vaheaegadega on Üksküla töötanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis, kus ta oli aastatel 1978–1982 kateedri juhataja ning kursuse juhendaja, 1982–1986 kursuse juhendaja koos Lembit Petersoniga ja 1998. aastast professor. Lisaks oli ta 1997. aastast Eesti Humanitaarinstituudi teatriõppejõud.

 

• Kretšinski (Aleksandr Suhhovo-Kobõlini "Kretšinski pulm")
• Wang (Bertolt Brechti "Hea inimene Sezuanist")
• Lendur (Antoine de Saint-Exupéry / Kaarin Raid "Väike prints")
• don Juan (Max Frischi "Don Juan ehk Armastus geomeetria vastu")
• Mees (Choiñski "Alarm")
• Niilas (Peet Vallaku ja Mati Undi "Epp Pillarpardi Punjaba potitehas")
• Tiit Piibeleht (Eduard Vilde "Pisuhänd")
• Lawrence Shannon (Tennessee Williams "Iguaani öö")
• George (Edward Albee "Kes kardab Virginia Woolfi?")
• Anton Semjonovitš Makarenko (Anton Makarenko / Merle Karusoo "Makarenko koloonia")
• Adam (Arnold Weskeri "Neli aastaaega")
• Viktor Mihhailovitš Karenin (Lev Tolstoi "Elav laip")
• Al Lewis ja Willie Clark (Neil Simoni "Päikesepoisid")
• Kreon (Jean Anouilh' "Jean Anouilh Antigone")
• Richard (Edward Albee "Kõik aias")
• Alexandre Amilcar (Yves Jamiaque'i "Härra Amilcar")
• Gustav Kaljas (Jaan Kruusvalli "Vaikuse vallamaja")
• Davies (Harold Pinter "Majahoidja")
• Parun (Sławomir Mrożek "Küürakas")
• Mees kontrabassiga (Patrick Süskindi "Kontrabass")
• Eugene (Lars Noréni "Ja anna meile varjud")
• James Tyrone (Eugene O'Neilli "Pikk päevatee kaob öösse")
• Maurus (A. H. Tammsaare / Priit Pedajas "Mauruse kool")
• Kulõgin ja Tšebutõkin (Anton Tšehhovi "Kolm õde")
• Caribaldi (Thomas Bernhardi "Harjumuse jõud")
• Frank (Willy Russell "Rita koolitamine")
• Rehepapp (Andrus Kivirähki "Rehepapp")
• Porfiri Petrovitš (Fjodor Dostojevski / Elmo Nüganen "Kuritöö ja karistus")
• härra Maurus (A.H.Tammsaare / Elmo Nüganen "Tõde ja õigus II")
• Polkovnik Stefan Kolodziej (Wojciech Tomczyki "Nürnberg")
• Pearu (A.H.Tammsaare / Urmas Lennuk "Wargamäe Wabariik")

• 1974 Eesti NSV teeneline kunstnik
• 1985 Theodor Altermanni preemia
• 1986 Eesti NSV rahvakunstnik
• 1988 Eesti Teatriliidu meespeaosatäitja auhind
• 1997 Eesti Teatriliidu meeskõrvalosatäitja auhind
• 1997 Raadioteatri näitlejaauhind
• 1998 Valgetähe IV klassi teenetemärk
• 1998 Eesti Raadio kuuldemängupreemia
• 1998 Eesti Kultuurkapitali näitekunsti aastapreemia (stabiilse tipptaseme kinnitamine lavastustes "Harjumuse jõud " ja "Antigone")
• 2003 Eesti Kultuurkapitali näitekunsti aastapreemia (tipprollid lavastustes "Isad ja pojad" (Vassili Ivanovitsh Bazarov ja Pavel Petrovitsh Kirsanov) ja "Kuritöö ja karistus" (uurija Porfiri Petrivitsh) Tallinna Linnateatris ning "Teener" (Vürst) VAT Teatris)
• 2004 Eesti Vabariigi kultuuripreemia
• 2005 Karl Adra nimeline auhind
• 2006 Riigivapi IV klassi teenetemärk
• 2006 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind
• 2006 Eesti Näitlejate Liidu auliige
• 2008 Priit Põldroosi nimeline auhind
• 2009 Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest

• Lembit Peterson (2012): "Inimesena on Üksküla peidus. Armastus on märksõna, mis mul temaga seoses ikka meenub. Teine on tõetunne ja ausus – enda ja teiste suhtes. Kusjuures esmalt enda suhtes. See teeb temast minu jaoks niisuguse "igavese inimese", kes hingab tõest ja armastusest.... Aarnel on suur ja tundlik süda, suur anne. Aarne on väga hea partner, temaga tekib laval elus suhe. Ta näeb sind, aimab ette, kuhu sa järgmisena lähed, ta naudib koosmängu. Inspireeriv partner.... Näitlejana on Aarne igale lavastajale kingitus. Mis ei tähenda, et temaga alati kerge koos töötada oleks. Aga huvitav on ta igas proovis ja tema annab alati etendusele näitlejana kammertooni."
• Indrek Sammul (2012): "Aarne puhul on huvitav veel see, et tema partnerina tunned sa ennast turvaliselt: sa oled justkui Aarne peopesa peal ja siis ta kuidagi hoiab sind laval! See on huvitav tunne. Sul on tohutult turvaline temaga koos olla, ta justkui aitab sind ja sa tunned, et sa ise oled suures plaanis. Kõik näitlejad, kes on temaga koos laval olnud, on kahtlemata temalt midagi õppinud. Lisaks tema tolerantsus ja suhtumine töösse!"
• Rain Simmul (2012): "Kui teda võrrelda kellegagi Eesti teatrimaastikul, siis need oleksid Jüri Järvet ja Ants Eskola. Ta on kolleeg, kellega ühte truppi sattumine on juba pool võitu igale näitlejale. Olenemata, mis teatris see lavastus välja tuleb. Sest ta on lihtsalt väga hea näitleja ja suure sisemise taktiga inimene. Lavakooli ajast mäletan veel seda, et ta on väga hea pedagoog ning ta pole sugugi autoritaarne. Vastupidi, väga tundlik, professionaalne ja väga mänguline."
• Leila Säälik (2016): "Kui Aarne on rääkinud endast, kui keskpärasest näitlejast, siis ta mõtleb seda tõsiselt. Ma arvan, et ta usub niimoodi. Väga tore, et teised näevad tema suurust ja hindavad teda, aga tema arvab, et nojah, las nad arvavad nii. Ta ei hinda ennast üle. Ma arvan, et talle on olulisem see, et tal on head partnerid, tal on hea nendega mängida, aga see, kui palju teda väljastpoolt hinnatakse, pole talle eriti oluline. Selles ongi tema suurus. Ja see on ametiau."
• Ita Ever (2016): "Partnerina ei ole ma kunagi kogenud seda, et Aarne karjuks oma partneri peale. Kui teda miski häiris, siis ta oli vait või läks lihtsalt minema. Omamoodi sümpaatia jooksis meie vahel. Jah, Aarne otseselt kedagi ei kiitnud, ta andis mõista, et miski on talle sümpaatne, see meeldis talle, aga ta ei öelnud seda välja.... Mulle kui näitlejale teeb muret see, et ma ei näe kuskil Aarne-mastaabis näitlejate järelkasvu."

Esimesest abielust Siina Ükskülaga on Aarne Ükskülal poeg Sander Üksküla, kelle tütar Sandra Uusberg ja poeg Kristjan Üksküla on näitlejad.

Pärast esimese abielu lagunemist 1978. aastal oli Aarne Üksküla elukaaslane Maria Klenskaja. Koos on nad täisealiseks kasvatanud ühise tütre Mari-Leen Üksküla-Eomoisi, kellel on poeg Jens-Patrik Rand ja tütar Maria Eomois.