Aare Laanemets: Eesti näitleja ja lavastaja

veebruar">6. veebruar 1954 Tallinn – 28. oktoober 2000 Tallinn) oli eesti näitleja ja lavastaja.

• 1972^[küsitav] Tallinna Spordiinternaatkool
• 1976 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder (7. lend, viimane Voldemar Panso juhendatud lend)

• 1976–1983 töötas Eesti Draamateatris, kus tema esiletõusurolliks oli Kaarel August Kitzbergi "Tuulte pöörises".
• 1983–1999 Endla teater

• 1984 Pärnu Kooliteatri asutamine ja juhendamine

 

• 1976 Telelavastus "Kuidas kuningas kuu peale kippus" – Tisler
• 1980 Telelavastus "Kardemoni linna rahvas ja röövlid" – Jesper
• 1984 "Musta kassi öösel ei näe" – Sven
• 1986 "Vägede valitseja" – Josua
• 1988 "Aed" – Dönci
• 1989 "Zorbas" – Nikos
• 1989 "John Gabriel Borkman" – Erhart Borkman
• 1992 "Lõikuspeo tantsud" – Gerry
• 1992 "Täieline Eesti Vabariik" – Indrek
• 1993 "Armastuse võimalikkusest Vargamäel" – Tammsaare-Adlas
• 1993 "Rotid" – Harro Hassenreuter
• 1994 "Gösta Berlingi saaga" – Gösta Berling
• 1995 "Kõik need päevad ja ööd" – Henrik
• 1995 "Edmund Kean" – Walesi prints
• 1996 "Mutanttüdruk" – Saska
• 1996 "Thijl Ulenspiegel" – Oranje prints
• 1997 "Maratontants" – Leitnant Stedna
• 1997 "Silver Ükssilm" – Silver Ükssilm
• 1998 "Irma" – Roberto
• 1999 ja 2000 "Piknik Reiu jõel" – Ideede maaletooja
• 1999 "Salaaed" – Archibald Craven

• 1986 Maurice Maeterlincki "Sinilind" koos Kooliteatriga Pärnu Endlas
• 1998 "Pipi Pikksukk" Rakvere teatris
• 1998 Vabaõhulavastus "Mahta sõda" (Mahtras)
• 1999 Morgani-Markwicki "Salaaed" Pärnu Endlas (Teatriliidu parima lastelavastuse preemia)
• 2000 "Suur Tõll" Kuressaare linnuses

• 1969 Kevade – Joosep Toots
• 1971 Aarete saar, Gorki stuudio, Venemaa – Jim Hawkins
• 1976 Suvi – Joosep Toots
• 1980 Pikk tee düünides, Riia Filmistuudio
• 1981 «На грани веков», Riia Filmistuudio
• 1985 Kahe kodu ballaad – Martin
• 1990 Sügis – Joosep Toots

• 2000 Salme Reegi nimeline auhind

Aare Laanemets oli abielus ja lahutatud. Tal oli kaks last. Enne surma oli ta suhtes näitleja ja laulja Heli Vahinguga.

Aare Laanemets on maetud Kullamaa kalmistule.

• Vastab Aare Laanemets (küsitles Kalju Orro) – Teater. Muusika. Kino, 1995, nr 7, lk 3–18.

• Aare Laanemets andmekogus IMDb (inglise)  
• Jaanus Kulli. "Kurb, et ta nii varakult läks. Põletas elu ja ennast" Õhtuleht, 6. veebruar 2009
• Laanemets oli üks Panso viimaseid õpilasi Õhtuleht, 6. veebruar 2009
• Laanemetsa kooliteater oli kui lavaka taimelava Õhtuleht, 6. veebruar 2009