Ülemistejärve: Asum Tallinnas

Ülemistejärve on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.

Asum piirneb Raudalu, Liiva, Järve, Kitseküla, Luite, Juhkentali, Ülemiste ja Mõigu asumi ning Rae vallaga. Ülemistejärve on pindalalt Tallinna suurim asum, selle pindala on 13,96 km².

Ülemistejärve
Ülemistejärve: Ajalugu, Elanikkond, Olulisemad objektid
Ülemiste järve asum Tallinna ja Kesklinna raamis
Pindala 13,96 km²
Elanikke 187 (1.1.2020)

Koordinaadid , 24° 46′ E
Ülemistejärve: Ajalugu, Elanikkond, Olulisemad objektid
Ülemistejärve asumi kaart
Ülemistejärve: Ajalugu, Elanikkond, Olulisemad objektid
Ülemiste järv Lasnamäe poolt vaadatuna

Asumi põhiosa moodustavad Ülemiste järv (9,6 km²) ja kitsas maariba ümber järve, mille kaldajoone pikkus on 15,2 km.

Asum on saanud nime Ülemiste järve järgi, mida on eri aegadel nimetatud ka Järveküla järveks, Mõigu järveks, Kuninga järveks ja Paberijärveks. Praegune nimi Ülemiste tuleneb sellest, et järv paikneb linnast kõrgemal.

Ajalugu

Ülemiste järv on keskajast saadik olnud Tallinna kõige olulisemaks joogiveeallikaks. 14. sajandil rajati 4 km pikkune joogiveekanal, mis ulatus järvest Harju väravani.

Keskajal oli järv ümbritsetud männimetsaga, mis hävitati Liivi sõja ajal. Uue metsa rajamine järve kaldale tõusis päevakorrale 1830. aastal. Liivikute süsteemne ja ulatuslik metsastamine algas alles 1870. aastate lõpus. 1918. aastaks oli Ülemiste järve ja Pärnu maantee vahelisele alale istutatud 184 ha metsa (1994. aasta seisuga 126 ha). 2010. aastast saadik kannab osa sellest metsast Järve metsa nime.

Ülemistejärve asumis on väike grupp elumaju, kus elavad enamasti veepuhastusjaamaga seotud inimesed.

Pikka aega oli probleemiks Ülemiste järvest tuleva joogivee halb kvaliteet. See probleem lahenes 1927. aastal, kui järve loodekaldale rajati ajakohane filterveevärk. Veepuhastusjaama uus osa valmis 1978. aastal. 1990. aastate keskpaigas hakati vee eelkloorimise asemel seda osoneerima, mis parandas joogivee kvaliteeti. 2008. aasta seisuga oli Ülemiste järve joogivee kvaliteet isegi parem (98%) kui Euroopa Komisjoni joogivee direktiiviga nõutud (95%).

Elanikkond

Aasta Arvestuslik rahvaarv
2017 194
2016 202
2015 199
2014 203
2013 198
2012 197
2011 214

2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi elanikkonnast 18–22%, üle 68-aastasi oli 10–19%.

Olulisemad objektid

Asumi põhiline ettevõte on Ülemiste järve ääres asuv Ülemiste veepuhastusjaam.

Loodus

Suure osa asumi territooriumist võtab enda alla Ülemiste järv. Asumit läbib Kurna oja ning järve kaldal asub Järve mets. Ülemiste järves asub Linda kivi, mis on kaitstav loodusmälestis.

Ülemistejärve asumi tänavad

Ülemistejärve aladele jääb osa Tartu maanteest ja Järvevana teest.

Viited

Tags:

Ülemistejärve AjaluguÜlemistejärve ElanikkondÜlemistejärve Olulisemad objektidÜlemistejärve LoodusÜlemistejärve asumi tänavadÜlemistejärve ViitedÜlemistejärveJuhkentaliJärve (Tallinn)Kesklinna linnaosaKitseküla (Tallinn)Liiva (Tallinn)LuiteMõiguRae valdRaudaluTallinnÜlemiste

🔥 Trending searches on Wiki Eesti:

ArmeeniaNaisteMaailm.eeKättemaksukontorTallinnEesti erakondade loendLõuna-Aafrika Vabariigi veinidElisabet ReinsaluKajakasKunda mõisKüüditamineAlbaaniaHiina astroloogiaJüri TuulikMart MardisaluMarko MatvereRaivo HeinHarilik siniliiliaFacebookPiirialane isiksushäireSeitse maailmaimetAnne VeskiEesti lippEsilehtIslandLauri LäänemetsEesti kirjanike loendSeljankaKolm musketäriPäikesesüsteemEesti raadiojaamade loendPariisKährikLiberalismIndoneesiaJõhviKaitsepühakute loendEmadepäevNekroosOmnivoorHerman SimmAserbaidžaanVabadussõdaLuksemburgPärnu maakondZoja HertzEesti mütoloogiaEesti Eurovisiooni lauluvõistluselJohannes ErmPürenee poolsaarJaan KärnerTuneesiaReiu jõgiMärt AvandiEesti TelevisioonMailis RepsVolgaTšassiv JarIvo LinnaMaapäevAmanda Hermiine KünnapasHarry KõrvitsHarilaid🡆 More