Nlkp Kk Peasekretär

Peasekretäri ametikoht loodi VK(b)P Keskkomitee juurde 1922. aastal. Peasekretäri ülesannete hulka kuulusid Keskkomitee Sekretariaadi juhtimine ja administratiivne töö. Esimeseks peasekretäriks valiti Jossif Stalin, kes sellel kohal hakkas järk-järgult omandama üha rohkem võimu. 1920. aastate lõpuks oli partei peasekretärist saanud kogu partei ning kogu riigi tegelik juht.

Partei peasekretäri ametikohal oli Stalin kuni 26. jaanuarini 1934 . Siitpeale, kõigil neil partei Keskkomitee pleenumitel, kus valiti Sekretariaadi koosseis (10.02.1934 , 22.03.1939 ja 16.10.1952 ), valiti Jossif Stalin Keskkomitee sekretäriks, seetõttu alates 1934. aastast kuni oma surmani hakkas ta dokumentidele alla kirjutama lihtsalt "KK sekretär", ehkki ta jäi faktiliselt partei ainuliidriks kuni oma surmapäevani (5. märts 1953).

Partei Keskkomitee pleenumil 7. septembril 1953 valiti senine Keskkomitee sekretär Nikita Hruštšov Keskkomitee esimeseks sekretäriks.

1966. aastal võeti kasutusele ametinimetus "NLKP Keskkomitee peasekretär".

Viimane NLKP Keskkomitee peasekretär Mihhail Gorbatšov pani ameti maha 24. augustil 1991. Mõni kuu hiljem – 6. novembril – keelustas Vene NFSV president Boriss Jeltsin oma seadlusega NLKP tegevuse Vene NFSV territooriumil.

• Jossif Stalin (1922–1925)

• Jossif Stalin (1925–1934)

• Nikita Hruštšov (1953–1964)
• Leonid Brežnev (1964–1966)

• Leonid Brežnev (1966–1982)
• Juri Andropov (1982–1984)
• Konstantin Tšernenko (1984–1985)
• Mihhail Gorbatšov (1985–1991)