Televisiuun

Tä tulõ mõlõmbist, nii kreeka ku ladina keelest. Tele tähendäs kreeka keeli kavvõt ni visio tähendäs kaehtust. Televis'ooni sõnna pruugitas sagõhõhe lühendedült: tele. Telepildi vastavõtmisõs ja nägemises tarviline aparaat' om televiisor (lühendedült telek vai viisor).

Edimäne elektromehaanilinõ televiisor sai patendi 1885. aastagal. Tuu autoris oll' s'aksa üliopilanõ Paul Gottlieb Nipkow.

Edimädse elävä pildi kand' üle John Logie Baiard 1925. aastagal ni esitelli tuu Briti kuninglidsõlõ instituudilõ ja ütele aokiränigule 1926. aastagal. Tuu oll' ilmamaa edimäne tüütävä viisori avalik näütämine.

Tooni aoni oll' viisor poolõldõ mehaanilinõ, kooniq 1934. aastagal näüdäs' Philo Taylor Farnsworth Franklini Instituudin edimäst tävveste elektroonilist televiisorit, kon oll' 220 rita pildi kotsilõ ni 30 pilti sekundin. Kolm nädälit järgemiisi võtt' Farnsworth pääle poliitikit, sportlaisi ja sato inemiisi ni kand' naidõ pildi üle vastavõtjahe.

Elektroonilidsõ televis'ooni aigo näudäti värmitelekit edimäst kõrda 1940. aastagal, ku Ameeriga Raadiokorporats'uun näüdäs' mõnõlõ Föderaalsõ Sidekomisjoni liikmõlõ vahtsõ süstemi perrä tettüt värmilist pilti. Edimäne värmiline teleülekannõq tetti 1951. aastagal, ku telekannal' CBS näüdäs' programmi „Premiere”, a tuud olõ-s võimalik nätäq mustvalgõ viisorigaq. Tuuperäst kaiq tuud saadõt kõgõst 30 inemist, kel olliq prototüüpmassinaq.

Edimädseq televis'ooniülekandõq Õuruupan alostiq 1936. aastagal, ku näüdäti Berliini Olümpiamänge. Tuu pilt kanti üle pall'odõhe avalikkõhe televis'oonimajjohe Berliinin ja Hamburgin.

Nõvvokogo Liidon naksiq elektromehaanilidsõ ülekandõ katsõtusõq Moskvan 1931. aastagal ni edimädseq telesaatõprooviq 1937. aastagal.