Tähestik

See artikkel räägib keeleteaduse mõistest; matemaatika mõiste kohta vaata artiklit Tähestik (matemaatika)

Tähestiku tähed on või on ajalooliselt olnud ligikaudses vastavuses mingi keele foneemidega.

Kiri võib põhineda tähestikul, kuid ka ideogrammidel, mis vastavad mõistetele või kujutlustele, või olla silpkiri, mille igale sümbolile vastab mingi silp.

Sõna "alfabeet" on tuletatud sõnadest "alfa" ja "beeta", mis tähistavad kreeka tähestiku esimesi tähti.

Tähestike hulgas võib eristada vanemaid konsonanttähestikke, milles märgiti üles ainult kaashäälikuid, uuemaid kreeka tähestiku tüüpi tähestikke (alfabeete kitsamas mõttes) ja silptähestikke.

Igas keeles võivad olla kindlad reeglid, mis sätestavad tähtede ja foneemide vahelise vastavuse, kuid nende reeglite järgimise järjekindlus on keeleti ja ka täheti erinev. Täielikult fonoloogilises tähestikus oleks foneemide ja tähtede vahel üksühene vastavus: kirjapilt määrab ära häälduse ja hääldus kirjapildi. Häälduse ja kirjapildi erinevused tulenevad ühelt poolt sellest, et pärast kirja väljakujunemist keel muutub, ja teiselt poolt sellest, et kiri on laenatud mõnest teisest keelest.

Tähtede ja foneemide vaheline üksühene vastavus võib olla rikutud järgmistel viisidel:

• Foneemile võib vastata mitte üks täht, vaid täheühend.
• Ühele foneemile võib vastata mitu erinevat tähte või täheühendit.
• Mõne sõna kirjapildis võib olla tähti, mida ei hääldata, kuid mida kasutatakse ajaloolistel või muudel põhjustel.
• Sõna kirjapildi hääldus võib oleneda naabersõnadest lauses.
• Keele eri murretes võib sõna foneemkoostis olla erinev.

• Albaania keele foneetika ja albaania tähestik
• Eesti tähestik
• Kreeka tähestik
• Ladina tähestik
• Rahvusvaheline signalisatsioonikood
• Soome tähestik
• Vene tähestik