Perekond Rebane

Rebane
Rebane (Vulpes vulpes)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Imetajad Mammalia
Selts	Kiskjalised Carnivora
Sugukond	Koerlased Canidae
Alamsugukond	Caninae
Perekond	Rebane Vulpes
Tüüpliik
Rebane (Canis vulpes) Linnaeus, 1758
Liigid
polaarrebane Vulpes lagopus kääbusrebane Vulpes macrotis kahvatu rebane Vulpes pallida bengali rebane Vulpes bengalensis afgaani rebane Vulpes cana kapi rebane Vulpes chama korsak Vulpes corsac tiibeti liivarebane Vulpes ferrilata liivarebane Vulpes rueppellii välerebane Vulpes velox rebane Vulpes vulpes fennekrebane Vulpes zerda

Perekonna nimetuse võttis kasutusele Frisch 1775.

Perekonnale rebane on iseloomulikud küllaltki pikk (pikem kui koertel) ja madal keha, suhteliselt lühikesed jalad (lühemad kui koertel), pikk kitsas terav koon, suured teravatipulised kõrvad ja ümara otsaga kohev saba, mille pikkus on vähemalt pool, sageli ka terve pea ja keha pikkus. Rebased on koertest graatsilisemad ja kassisarnasemad. Pupillid on ereda valguse käes enamasti ellipsikujulised. Pupillide kuju on üldiselt vertikaalselt ovaalne. Mõnel liigil on vänge "rebasehais", mis peamiselt tuleb saba selgmises osas sabajuure lähedal asuvast näärmest. Emastel on tavaliselt 6 või 8 nisa.

Rebane ja teised lähedased perekonnad on kassisarnased, sest nad toituvad sarnasel viisil. Rebased, nagu kassidki, peavad jahti üksinda öisel ajal ning nende saakloomad on väikesed. Nagu kassidki, näevad rebased pimedas hästi ja nende silmad on elliptilised. Ka tundlikud vibrissid ehk kompekarvad, kerge ja osav keha ning pikk saba (tasakaalu hoidmiseks) teevad rebased kassisarnasteks.

Rebase perekonda kuulub 12 liiki: aafrika liivarebane ehk kahvatu rebane (Vulpes pallida), afgaani rebane (Vulpes cana), bengali rebane (Vulpes bengalensis), fennekrebane (Vulpes zerda), kapi rebane (Vulpes chama), kääbusrebane (Vulpes macrotis), korsak (Vulpes corsac), polaarrebane (Vulpes lagopus), rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes), tiibeti liivarebane (Vulpes ferrilata), välerebane (Vulpes velox) ja liivarebane (Vulpes rueppelli).

Paljud uurijad arvavad fennekrebase eraldi perekonda Fennecus. Geneetilised uuringud näitavad, et afgaani rebane on fennekrebase lähedane sugulane (lahknenud 3–4 miljonit aastat tagasi). Seega peaksid nad kuuluma samasse perekonda.

Rebasele lähedased perekonnad on ka Atelocynus, maikong (Cerdocyon), Pseudalopex, pamparebane (Dusicyon), kõrvukrebane (Otocyon), hallrebane (Urocyon) ja polaarrebane (Alopex; kõige lähedasem). Nii hall- kui ka polaarrebaseid on tahetud liita perekonnaga Vulpes. Üks ettepanek on vaadelda perekondi Vulpes, Fennecus ja Urocyon, kuid mitte perekonda Alopex, koera perekonna (Canis) alamperekonnana.

Põhjaameerika punarebast on mõnikord nimetatud eraldi liigiks Vulpes fulva, kuid enamasti arvatakse ta punarebase alamliigiks (Vulpes vulpes fulva).

Kääbusrebast ja väledat rebast on peetud ka ühte liiki kuuluvaks, sest on täheldatud nende ristumist.

Rebased tekkisid pliotseenis.

Rebase perekonna teadaolevalt vanim liik on Vulpes riffautae, kes elas 7 miljonit aastat tagasi Tšaadis^[viide?]. Ta oli tänapäeva keskmise rebase suurune, ent märksa koerasarnasem.