Gingiviit

Gingiviit ehk igemepõletik on põletik, mis haarab ainult igemeid.

Õigeaegse ravi korral taandub gingiviit täielikult ega jäta pöördumatuid muutusi. Gingiviiti võib esineda nii parodontiidist kahjustamata parodondis kui ka eduka parodontiidi ravikuuri läbinud parodondis. Kõige sagedasemaks on hambakatust ehk mikroorganismidest põhjustatud gingiviit.

Gingiviit
Gingiviit kahjustab ainult igemeid

Parodondi haigused on väga levinud ja üheks hammaste kaotuse põhjuseks. Enamasti algab parodondi haigus igemete kahjustusest ehk gingiviidist, mis ilma ravita võib areneda kaugelearenenud haiguseks ehk parodontiidiks.

2018. aasta gingiviidi klassifikatsioon

American Academy of Periodontology (Ameerika Parodontoloogia Akadeemia) ja European Federation of Periodontology (Euroopa Parodontoloogia Föderatsioon) poolt "World Workshop 2018" raames välja töötatud parodondi ja implantaate ümbritsevate haiguste klassifikatsiooni järgi on gingiviit jaotatud kahte suurde gruppi:

Biokile tekitatud gingiviit

  1. Biokile tekitatud gingiviit
  2. Süsteemsete või lokaalsete tegurite tekitatud gingiviit
  3. Ravimitest põhjustatud igeme suurenemine

Igemehaigused – mitte biokile tekitatud

  1. Geneetilised/arenguhäired
  2. Spetsiifilised infektsioonid
  3. Põletikulised ja immuunseisundid
  4. Reaktiivsed protsessid
  5. Kasvajad
  6. Endokriinsed, toitumuslikud ja ainevahetuse haigused
  7. Traumaatilised lesioonid
  8. Igeme pigmentatsioon

Gingiviidi tekke põhjused

Gingiviit on kompleksne multifaktoriaalne haigus, mille tekkes osalevad nii mikroorganismid, organismi immuunsüsteem ja selle põletikuline vastus ning keskkonnategurid.

Üksnes biokilest põhjustatud gingiviidi tekkepõhjuseks on biokile, mida ei ole eemaldatud hammaste mehaanilise puhastamisega. Biokile on mikroorganismidest ja rakuvälisest maatriksist koosnev struktuur, mis kinnitub suuõõne erinevatele pindadele. Kui biofilmi mehaaniliselt ei lõhuta, kaob tasakaal biofilmis asuvate mikroobide toime ja inimese organismi immuun-põletikureaktsiooni vahel ning tekib igemepõletik.

Gingiviit võib tekkida ka süsteemsete või lokaalsete riskitegurite ja biokile koosmõjul. Lokaalseteks riskiteguriteks ehk igemepõletiku teket soodustavateks teguriteks on hammaste ja hambajuurte anatoomia eripärad, sügaval igeme all olevad restauratsioonid ja suukuivus.

Kõige olulisemaks ebasoodsaks süsteemseks riskiteguriks on suitsetamine. Suitsetamise korral on gingiviidi sümptomid oluliselt tagasihoidlikumad kui mittesuitsetaja igemetel, sest igeme verevarustus on suitsetamise tõttu oluliselt häiritud.

Teisteks süsteemseteks teguriteks on muutused suguhormoonide tasakaalus puberteedi, ovulatsiooni ja raseduse ajal. Muud haigused ja seisundid, mis suurendavad gingiviidi riski, on näiteks diabeet, leukeemia ja alatoitumus.

Igemete suurenemine võib tekkida ravimite kõrvaltoimena. Kõige sagedasemateks on antiepilektikumid, hüpertooniaravis kasutatavad kaltsium-kanali blokaatorid ja immuunsüsteemi pärssivad ravimid.

Süsteemsetest põhjustest põhjustatud gingiviit on oluliselt harvemini esinev haigus kui mikroorganismide tekitatud igemepõletik. Kuigi sellised igemehaigused ei ole põhjustatud mikroorganismidest, võib mikroorganismide kuhjumine igemepõletikku süvendada.

Gingiviidi areng

Gingiviidi ja parodontiidi areng on jaotatud neljaks staadiumiks: algstaadium, varane, väljakujunenud ja hiline staadium. Esimesed kolm on iseloomulikud gingiviidile, hiline staadium parodontiidile.

Algstaadium

Algstaadium algab 2–4 päeva pärast biokile teket. Staadium on jälgitav üksnes histoloogiliselt, kliiniliselt loetakse iget terveks. Biokiles olevad mikroobid toodavad erinevaid ensüüme ja ainevahetuse jääkaineid, mis suurendavad igeme ühendusepiteeli läbilaskvust. Selle tagajärjel suureneb igemevedeliku vool igemevakku, mis aitab vabalt hõljuvaid kinnitumata baktereid igemevaost eemaldada, kuid biokiles n-ö kaitstuna seotud baktereid mitte. Bakterite olemasolu tõttu aktiveerub igemes põletikureaktsioon, mille käigus vabanevad veresooni mõjutavad ained, ning need omakorda põhjustavad veresoonte läbilaskvuse suurenemist ja turse teket. Protsessi käigus vabanevad ained, mis “meelitavad” põletikurakke põletikukoldesse. Põletikurakud vabastavad aineid, et võidelda bakterite vastu, kuid samal ajal kahjustavad ka iget.

Varane staadium

Varane staadium kujuneb välja 4–7 päeva pärast biokile teket ja vastab kliiniliselt algavale gingiviidile. Veresoonte läbilaskvus suureneb veelgi, suurendades igemevedeliku hulka kudedes, mis viib kliiniliselt nähtava igemete turse tekkeni. Turse teke suurendab igemevao sügavust. Veresoonte läbilaskvuse suurenemine teisest küljest suurendab bakterite toodetud iget kahjustavate ainete tungimist igemesse ja seeläbi põletikureaktsiooni tugevnemist. Veresoonte laienemine põhjustab kliiniliselt igemete punetust.

Väljakujunenud staadium

Väljakujunenud staadium vastab kliiniliselt kroonilisele gingiviidile. Sidekoe kahjustumise tagajärjel väheneb hamba sidekoeline kinnitus. Põletikulises igemes suurenenud verevarustuse tõttu tekib igemete uurimisel spetsiaalse sondiga ning ka hammaste puhastamisel kergesti veritsus, mis on igemepõletiku peamine kliiniline tunnus.

Gingiviidi sümptomid

Gingiviit 
Gingiviit
  • Igemete punetus
  • Igemete turse
  • Veritsus, näiteks hammaste pesemise ajal
  • Igemete hellus või valulikkus
  • Halb lõhn suus

Gingiviidi ravi

Gingiviit 
Gingiviit ja tulemus pärast ravi

Kuna bakteriaalne gingiviit tekib vastusena bakterite kuhjumisele, on raviks vajalik põhjalik biokile, selle tekkimist soodustavate defektide ja hambakivi eemaldamine, mis viib hea suuhügieeni korral igemete täieliku paranemiseni. Biokilest mitte tingitud gingiviidi ravis ei piisa üksnes biokile eemaldamisest, vaid vajalik on ka põhihaiguse ravi.

Gingiviidi ennetamiseks ja ravitulemuse säilitamiseks on vajalik igapäevane hambakatu eemaldamine koduste suuhügieenivõtetega. Kodusteks hügieenivõteteks on põhjalik ja korrektne hambaharjaga hammaste puhastamine ning hammaste vahede puhastamine kas hambaniidi või hambavaheharjadega.

Hambaarsti tehtav igemeravi seisneb põhjalikus hambakatu ja hambakivi eemaldamises. Vajadusel eemaldatakse ka sellised hambakatu moodustumist ja kinnitumist soodustavad tegurid nagu ebatasaste täidiste ja kroonide servad. Ka karioossete defektide puhastamine ja taastamine täidisega on vajalik, sest karioossetes defektides on samuti palju mikroobe. Et kodust suuhügieeni saaks teha kvaliteetselt, peab hambaarst eemaldama kõik hambakatu tekkimist ja püsimist soodustavad tegurid.

Pärast gingiviidi ravi võib hambaarst soovitada ajutiselt kasutada 0,12% või 0,2% kloorheksidiini sisaldavat suuloputusvett.

Pärast gingiviidi ravi tehakse järelkontrolle, mille käigus hinnatakse hammaste ja igemete tervist ning suuhügieeni. Vajadusel motiveeritakse veel patsienti ja tehakse täiendav hammaste puhastus või korduv igemeravi.

Viited

Tags:

Gingiviit 2018. aasta gingiviidi klassifikatsioonGingiviit Gingiviidi tekke põhjusedGingiviit Gingiviidi arengGingiviit Gingiviidi sümptomidGingiviit Gingiviidi raviGingiviit ViitedGingiviitHambakattMikroorganismidParodontiitPõletik

🔥 Trending searches on Wiki Eesti:

Eleryn TiitOkeaaniaHiiu kannelViimne reliikviaVaikne nädalTäismooneKristiina RossPrantsusmaa linnade loendRahaühikute loendLäänemeri1922Peeter EspakEesti metsadViikingidRootsi aegItaaliaTartuEnsüümAmfetamiinBütsantsOleg OssinovskiIda-TimorDorian Gray portreeEesti Vabariigi aastapäevMadis TimpsonJõudMusträstasArnold RüütelIru soojuselektrijaamLudwig van BeethovenKeskaegToomas Hendrik IlvesAntiikolümpiamängudEesti köökJeesusMitokonderROK-i maakoodide loendKäguVõimsusTimo LõhmusJaan KrossBakteridPrantsuse kirjanike loendHinduismHispaaniaNümfidMait MalmstenIslamSri LankaEesti LotoTihedusMikk JürjensHollandi linnade loendEesti näitlejate loendRaeapteekEvelin SamuelÕhurõhkNartsissismEmajõgiXV RiigikoguLapulineJutumärgidKalevipoegMontenegroKuuEbatsuugaIliasHolger RoonemaaMarian EplikJüriöö ülestõusLäti linnade loend🡆 More