Richteri Skaala

1935 Charles Richteri loodud skaalal ei ole miinimum- ega maksimumväärtusi. Maavärina tugevust (magnituudi) hinnatakse nimelise mõõtühikuta arvuga kümnendiku täpsusega. Maavärina tugevus võib olla ka negatiivne, näiteks –3,0. Inimene seda ei tunne, kuid tundlikele seismograafidele on see madalaim registreeritav väärtus.

Võimsaima registreeritud maavärina magnituud on olnud 9,5 (Suur Tšiili maavärin). Maavärina amplituud kasvab magnituudi suurenemisel ühe ühiku võrra kümnekordselt. Näiteks on 6-ne maavärin 10 korda suurema amplituudiga kui 5-ne ning 100 korda suurema amplituudiga kui magnituudilt 4-ne maavärin. Eralduvad energiahulgad on vastavalt umbes 32 korda suurem ja 1000 korda suurem (31,6×31,6=1000).

Maavärinate tugevuse hindamiseks kasutatakse seismograafe. Magnituud arvutatakse maavärina tugevaima tõuke amplituudi põhjal. Hinnata tuleb ka maavärina kaugust seismojaamast. Kaugus jaamast ja maavärina epitsentri asukoht leitakse mitme jaama andmete võrdlemisel.

• Maavärin
• Seismoloogia