Antarktid: Kontinent

Antarktid (grek.: ἀνταρκτικός antarktikos — «Arktikan vastolend») om kaikiš suvemb kontinent, Man kuiv pala lähižidenke saridenke.

Antarktid: Ühthižed andmused, Geografijan andmused, Klimat
Antarktidan sijaduz
Antarktid: Ühthižed andmused, Geografijan andmused, Klimat
Antarktidan kogotud fotokuva Man kaimdajaspäi vl 2002

Ühthižed andmused

Pind — 14,1 millionad km², sidä kesken šel'fjäžomad — 0,93 mln km², sared — 75,5 tuh. km². Om olmas kaikenaigaižeta ristitištota. Ei ole valdkundoid kontinentas, om vaiše polärižid tedoiduzstancijoid (läz 45), nell'hä tuhazesai ristitud elädas niiš lämäl voz'aigal. Kaikiš suremb stancii om Mak-Merdo (AÜV, 1,3 tuhazesai tedoidajid) Rossan meren Rossan sarel Erebus-vulkananke.

Antarktid: Ühthižed andmused, Geografijan andmused, Klimat 
Antarktidan flag

Kontinentan da sariden olend reguliruiše Kožundaktal Antarktikas, se om väges vs 1961 kezakun 23. päiväspäi. Kožundaktan mödhe, Antarktid da sared suvižen kuz'kümnenden parallelin südäimes oma territorii atomtehnologijan kävutandata. Antarktidan domen om .aq, telefonkod +672. Kaik aigvöd oma olmas kontinental. Voib oigeta vaiše tedoiduzradoid.

Geografijan andmused

Antarktidan 99,7% om kattud jäl. Kontinentan realine pind läksi manaluižhe läz pol'kilometrad jän vedusen tagut, leved šel'f tegihe. Jän korktuz sab 4 km kontinentan keskuses, kudamb om läz Suvinabad. Transantarktižed mäged jagadas kontinentad päivnouzmaižhe da päivlaskmaižhe paloihe. Istorižikš kontinent jagase maikš da randoikš, oz., Adelin Ma. Sarištod: Suvižed Orkneisared da Suvižed Šetlandsared.

Antarktidan randad lainištadas (päiväižen mödhe) Atlantine, Tün' da Indine valdmered. Dreikan sal'm om kontinentan da Suviamerikan keskes. Kaikiš pidemb jogi om Oniks läz Rossan mert, 32 km pitte. Om severz'-se sadoid manalaižid järvid, Vostok-järv om kaikiš znamasižemb niiden keskes (pind 15 790 km², pindan süvüz 3 769 m, mülü 6 343 km³, järven süvüz 1 200 m).

Kaikiš korktemb čokkoim om Vinsonan mägenpä (4892 m) Päivlaskmaižes Antarktidas. Kaikiš alahamb čokkoim om täuttud jäl Bentli-alangon süvüz (−2555 m) Päivlaskmaižes Antarktidas mugažo. Ühthemänho 35 vulkanad om tetab Antarktidal da sen saril, niišpäi 8 oma aktivižed.

Klimat

Antarktid om kaikiš vilumb kontinent Mas. Paneb vaiše lunt sadegišpäi. Sulasä oleleb vaiše lämäl voz'aigal i mererandal.

Sündnuded ristitud

Vspäi 1978 läz 10 ristitud om sündnu Antarktidan territorijal.

Galerei

Homaičendad


Irdkosketused



Man kuivad palad da kontinentad
Antarktid: Ühthižed andmused, Geografijan andmused, Klimat  Antarktid: Ühthižed andmused, Geografijan andmused, Klimat  Antarktid: Ühthižed andmused, Geografijan andmused, Klimat  Antarktid: Ühthižed andmused, Geografijan andmused, Klimat  Antarktid: Ühthižed andmused, Geografijan andmused, Klimat  Antarktid: Ühthižed andmused, Geografijan andmused, Klimat  Antarktid: Ühthižed andmused, Geografijan andmused, Klimat 
Afrik Antarktid Azii Avstralii Evrop Pohjoižamerik Suviamerik

Antarktid: Ühthižed andmused, Geografijan andmused, Klimat  Antarktid: Ühthižed andmused, Geografijan andmused, Klimat  Antarktid: Ühthižed andmused, Geografijan andmused, Klimat  Antarktid: Ühthižed andmused, Geografijan andmused, Klimat 
Afroevrazii Amerik Evrazii Valdmerimad

Tags:

Antarktid Ühthižed andmusedAntarktid Geografijan andmusedAntarktid KlimatAntarktid Sündnuded ristitudAntarktid GalereiAntarktid HomaičendadAntarktid IrdkosketusedAntarktidArktikGrekan kel'KontinentMa

🔥 Trending searches on Wiki Vepsän:

anarhizmNeftekamskToine mail'man sodaAfganiKristiano MoccatiJanaulKerenKartohkAlöhovščinKortehVikimediiZelmerEfiopiiNorvegijan kel'Tobol'skKapur KarinaKatoviceKaroravadPäiväižen sistemK'jerkegor SörenPavlov Igor'Fil'mKarjalan TazovaldkundHorvatan kel'MagnitNanotehnologiiArmenijan kel'Gaz (lidn)RočinmaPornolab.netFosforMajamiPifagoran teoremAraban kel'AleksandriiGeraklUz' ZavetVenämaTedoČon DžessikaFrancijan kel'ManaguaIvanova LarisaJaponiiIndoneziiKanadŠpaladBritanine imperiiDunaiSuomen kel'LäipcigKovilkinoHomoi AkvinlaineEstinmaPetroskoiDesnogorskFord GenriTel' AvivPlank MaksSmolenskan agjSinine mujuBitladLacuna CoilNiamei🡆 More