Tatari Keel: Keel

Tatari keele lähimaks suguluskeeleks peetakse baškiiri keelt ning paljud baškiirid peavad tatari keelt ka oma emakeeleks. Tatari keelt ei peeta ohustatud keeleks, kuid keele prestiiž on suhteliselt madal ning kasutussfäär mitmeti piiratud.

Venemaa ametlikud allikad peavad tatari keeleks enamasti ka ennast tatarlasteks nimetavate, eeskätt Siberis elavate turgi väikerahvaste keeli. Enne Esimest maailmasõda Eestisse asunud tatari kogukond rääkis tatari keele mišääri murret.

Tüpoloogiliselt kuulub tatari keel aglutinatiivsete keelte hulka.

Tatari keele kõnelejate arv on järjekindlalt languses olnud. 1989. aastal oli tatari keele kõnelejaid üle 6,5 miljoni. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel rääkis Venemaal tatari keelt umbes 5,3 miljonit inimest. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel valdas Venemaal tatari keelt 4 280 718 inimest. Sealhulgas Tatarstanis valdas tatari keelt 1 965 208 inimest ja Baškortostanis 1 059 271 inimest. Sellegipoolest on tatari keel üks suuremaid räägitavaid keeli Venemaal.

Tatari keel kujunes 13.–14. sajandil Kuldhordi läänealade kirjakeeleks. Ka pärast Vene vallutusi 16. sajandil säilitasid tatarlased oma kirjakeele kasutusse, kuni 19. sajandi keskel nn vanatatari kirjakeel asendus uustatari kirjakeelega. Traditsiooniliselt kasutati araabia tähestikku, kuni see 1928. aastal Nõukogude Tatarstanis ladina tähestikuga asendati. 1939. aastal mindi üle kirillitsale. Kaasaegse tatari filoloogia alusepanija oli professor Ğabdelxäy Äxätov.

Aastal 1999 võeti Tatarstanis vastu seadus ladina tähestikule ülemineku kohta 2011. aastast ning 2001. aastast kasutatakse paralleelselt ladina tähestikku, mille alus võeti türgi kirjaviisilt. Venemaa valitsus ei kiitnud seadust heaks.

• Tatari tähestik kirillitsas

• Tatari tähestik ladina kirjas

• Tatarikeelne Vikipeedia