Oslo: Norra pealinn

See artikkel on Norra linnast; Kopenhaageni hipide linnaosast vaata artiklit Christiania.

Linna asutas 1048. aastal kuningas Harald III. Oslo on Euroopa tähtis merendusteadmiste keskus, merendussektoris tegutseb umbes 980 firmat ja 8500 töötajat. Suur-Oslo piirkonnas elas 2004. aasta seisuga 1 403 268 inimest.

Oslo
Oslo lipp Oslo pitsat
Pindala	481 km² (2020)
Elanikke	709 037 (1.01.2023)
Koordinaadid	, 10° 44′ E

Oslo asub Kagu-Norras Bohusi lahest algava Oslo fjordi põhjakaldal Akerselva suudmes. Läbi Oslo voolab Akerselva jõgi.

Pärast 1624. aasta laastavat tulekahju ehitati linn Taani ja Norra kuninga Christian IV korraldusel uuesti üles ning see sai uue nime Christiania (hiljem Kristiania; eesti keeles on kasutatud ka nimekuju Kristiaania). 1925. aastal taastati esialgne nimi Oslo.

Põhjala saagade järgi asutas Oslo kuningas Harald Hardråde ligikaudu aastal 1049. Hiljutine arheoloogiline uurimus on paljastanud kristlikke matmispaiku, mis pärinevad enne aastat 1000. See on tõend eelnevast asustusest ja andis Oslole ka põhjust tähistada oma millenniumi aastal 2000.

Oslot on peetud pealinnaks alates Håkon V (1299–1319) valitsemisajast, kes seal alaliselt elas. Ta alustas ka Akershusi lossi ehitamist. Sajand hiljem olid isiklikud suhted Taaniga jahenenud ning Oslo rolliks oli olla administratiivne keskus. Monarhid elasid aga Kopenhaagenis. Kuna Oslo ülikool loodi alles 1811, ei olnud rahva areng kuigi kiire.

XIV sajandi must surm oli Oslo ümbruses väga laastav. Enamik linlasi suri ja 3000 elaniku piir saavutati uuesti alles XVII sajandil. Linna laastasid ka mitmed tulekahjud. Pärast järjekordset suurtulekahju 1624. aastal otsustas Taani-Norra kuningas Christian IV Oslo kodanike protestidest hoolimata rajada uue linna umbes 3 km lääne poole jõe teisele kaldale. Linn sai ajastule kohase korrapärase planeeringu ja asutaja kuninga nime.

Viimane katkupuhang laastas Oslot aastal 1654.

Christiania sai taas tõeliseks pealinnaks aastal 1814, kui liit Taaniga tühistati. 19. sajandil rajati hulk silmapaistvaid hooneid: Oslo kuningaloss (1825–1848), Stortingi hoone (1861–1866), Oslo ülikool, Nationaltheatret ja Oslo börs (Oslo Børs). Maailmakuulsad inimesed nagu Henrik Ibsen ja Knut Hamsun elasid sel perioodil Oslos. Aastal 1850 ületas Christiania rahvaarvult Bergenit ning sellest sai kõige suurema elanike arvuga linn Norras. 1878 nimetati linn ümber Kristianiaks. Algne nimi Oslo taastati 1925.

Oslo ja Bergen on ainsad Norra linnad, mis ei kasuta formaalset vappi, vaid linna pitserit. Oslo pitseril on kujutatud linna pühakut Püha Hallvardi. Pitser näitab Püha Hallvardi koos veskikivi ja nooltega, surnud naine jalgade juures. Hallvard on istuma pandud lõvidega kaunistatud troonile, mida tavaliselt kasutasid Norra kuningad. Sellisel toolil istumine tegi temast kuningaga võrdse isiku.

 

Peamised vaatamisväärsused on ampiirstiilis kuningaloss Slottet (1825–1848, arhitekt Hans Linstow), Akershusi kindlus (13. sajand), Norra muuseum, viikingilaevade muuseum, Frami, Kon-Tiki ja meresõidumuuseum, Holmenkolleni puhke- ja talispordikeskus ning suusamuuseum, Norra rahupreemia instituut (1897), Frogneri pargis kujur Gustav Vigelandi 150 skulptuuri, Bærumi eeslinnas Henie-Onstadi kunstikeskus. Tähelepanu väärivad ka Storting (parlamendihoone), Oslo ooperimaja (kus tegutseb Norra rahvusooper ja -ballett) ning rahvuskunsti-, arhitektuuri- ja disainimuuseum.

Oslos toimusid 1952. aasta taliolümpiamängud. Linn kandideerib 2022. aasta taliolümpiamängude korraldajaks.

Linnas tegutsevad jalgpalliklubid Oslo Lyn ja Oslo Vålerenga.

• Oslo tramm
• Oslo metroo
• Oslo Gardermoeni lennujaam

Oslo linnaosad on Alna, Bjerke, Frogner, Gamle Oslo, Grorud, Grünerløkka, Nordstrand, Nordre Aker, Sagene, St. Hanshaugen, Stovner, Søndre Nordstrand, Ullern, Vestre Aker, Østensjø. Kesklinn Sentrum ja osaliselt Oslo äärealasid hõlmav Marka ei ole ametlikult linnaosad.

• Oslo linnapeade loend
• Oslo börs