Fjodor Mihhailovitš Dostojevski (vene keeles vanas kirjaviisis Ѳедоръ Михайловичъ Достоевскій, tänapäeval Фёдор Михайлович Достоевский; 11.
november (vana kalendri järgi 30. oktoober) 1821 Moskva Maria haigla – 9. veebruar (vana kalendri järgi 28. jaanuar) 1881 Peterburi) oli vene kirjanik. Ta kirjutas romaane, lühijutte ja esseid ning tegeles ka ajakirjanduse ja filosoofiaga. Tema teosed käsitlevad inimpsüühikat 19. sajandi Venemaa poliitilistes ja sotsiaalsetes oludes. Kirjanduskriitikud on nimetanud teda üheks maailmakirjanduse suuremaks psühholoogiks.
Fjodor Dostojevski | |
---|---|
Fjodor Dostojevski, 1872. (Vassili Perovi portree) | |
Sündinud | 11. november (vana kalendri järgi 30. oktoober) 1821 Moskva |
Surnud | 9. veebruar (vana kalendri järgi 28. jaanuar) 1881 Peterburi |
Rahvus | venelane |
Haridus | Insener (Peterburi sõjaväeinseneride kool) |
Elukutse | kirjanik |
Žanr | proosa |
Kirjandusvool | realism |
Tuntud teoseid | "Idioot", "Kuritöö ja karistus", "Vennad Karamazovid" |
Tegutsemisaastad | 1846–1880 |
Abikaasa | Anna Dostojevskaja (1867–1881) |
Dostojevski peateosed on "Kuritöö ja karistus" (1866), "Idioot" (1869) ja "Vennad Karamazovid" (1880). Tema loomepärandisse kuulub muude vormide kõrval 11 romaani, 17 lühiromaani ja kolm novelli.
Fjodor Dostojevski pärines põlisaadlist. Tema perekonnanimi tuleneb Valgevene Dostojevo küla nimest.
Ta sündis Mihhail Dostojevski ja Maria Dostojevskaja (sündinud Netšajeva) teise lapsena. Kümneliikmeline perekond elas vaestehaigla territooriumil, kus isa arstina töötas, ning noorena nägi ta haigla aedades mängides madalast sotsiaalsest klassist pärit patsiente.
Fjodor Dostojevski puutus kirjandusega kokku juba varakult. Alates kolmandast eluaastast luges talle lugusid kangelastest, muinasjutte ja legende tema lapsehoidja, kes ta lapsepõlve palju mõjutas. Kui ta oli nelja-aastane, hakkas ema teda piibli abil lugema õpetama. Vanemad tutvustasid talle mitmesugust kirjandust, sealhulgas vene kirjanikke, Euroopa romantikuid, seiklusjutte, sealhulgas "Tuhande ja ühe öö jutte", ja ka Homerose eeposi. Talle meeldisid vene luuletajad, eriti Aleksandr Puškin. Kuigi Dostojevski isa vaateid haridusele on kirjeldatud kui rangeid ja karme, on Dostojevski ise öelnud, et vanemate õhtune ettelugemine pani ta kujutlusvõime elama.
Hariduselt oli Fjodor Dostojevski insener. Ta lõpetas 1843. aastal Peterburi sõjaväeinseneride kooli. Pärast seda töötas insenerina alamporutšiku auastmes. 1844. aastal lõpetas ta tegevteenistuse filosoofiale keskendumiseks. Kirjutamist alustas ta kahekümnendates eluaastates. Esimene romaan, "Vaesed inimesed", avaldati 1846. aastal.
Aastast 1847 olid Dostojevskil sidemed Petraševski ringiga, mille tegevus kuulutati riigivastaseks lääne-eurooplaste artiklitest ja raamatutest huvitatuse tõttu. Dostojevski vahistas oma korteris tsaar Nikolai I salapolitsei koos kolme sõbraga 1849. aasta 23. aprillil kell neli võõrkeelse ja filosoofilise kirjanduse lugemise ning sellest arutlemise tõttu. Dostojevskile määrati surmanuhtlus, mis hiljem asendati sunnitöö ja asumisele saatmisega. Armuandmine kuulutati välja pärast 1849. aasta 22. detsembri mahalaskmistseremoonia täitmist (ära jäi ainult käsklus "tuld") Peterburis Semjonovski väljakul.
Aastatel 1850–1854 oli Dostojevski sunnitööl Siberis Omski vangilaagris, elades sentimeetripaksuses mustuses, kogedes aeg-ajalt ärevushooge, raskeid hemorroide ja magades kuni viis tundi ööpäevas.
Aastatel 1854–1859 oli ta kohustuslikus väeteenistuses lihtsõdurina Semipalatinski linnas. Seal tutvus ta Maria Issajevaga, kellega abiellus 1857. aastal. Nende pulmaööl tabas Dostojevskit epileptiline atakk. Mariat häiris Dostojevski epilepsia. Neil sündis Sonja, kes suri kolmekuuselt. Dostojevski kirjutas väeteenistuses olles märkmeid sõdurielust, mille põhjal avaldas hiljem romaani "Märkmeid surnud majast". Väeteenistusest vabastati Dostojevski epilepsia tõttu.
Pärast väeteenistust kolis Dostojevski koos Maria ja eelmisest abielust pärit pojaga Peterburi.
1861. aastal hakkas Dostojevski koos oma venna Mihhailiga avaldama ajakirja Vremja. 1863. aastal keelustati ajakiri tsaari Aleksander II arvustamise tõttu. Vennad sulgesid ajakirja ja jäid võlgu rahastajatele 25 000 rubla.
1863. aastal külastas Dostojevski Saksamaad, kus temast sai hasartmängusõltlane.
Maria suri tuberkuloosi. Paar kuud pärast teda suri Mihhail maksahaigusesse. Dostojevski toetas Mihhaili naist ja tema nelja last.
1866. aastal avaldas romaani "Kuritöö ja karistus". Samal aastal allkirjastas lepingu kirjastajaga Stellovski. 3000 rublase ettemaksu eest lubas Dostojevski avaldada kõik oma varasemad teosed, lõpetada uue romaani sama aasta 1. novembriks, vastasel juhul võis kirjastaja avaldada järgmised üheksa aasta tema teoseid tasuta. 1866. aasta septembris palkas Dostojevski omale stenografisti Anna Snitkina. Mõni tund enne tähtaega andis Dostojevski uue romaani kirjastajale üle.
1867. aastal abiellus Dostojevski Anna Snitkiniga. Neil oli neli last, kellest pooled surid väikesena. Mesinädalad kestsid kolm kuud Euroopas. Sel ajal mängis Dostojevski kasiinos maha kogu koju naasmise raha.
1871. aasta suvel annetas Dostojevski tädi neile koju naasmise raha.
1872. aastal avaldas Dostojevski romaani "Sortsid".
1876. aastast avaldas ta iga kuu väljaannet "Kirjaniku päevik".
1878. aastal jõi Dostojevski teed Talvepalees koos tsaar Aleksander II-ga.
1880. aastal avaldas Dostojevski romaani "Vennad Karamazovid". Seal nimetas ta inimeksistentsi saladuseks elamist ja teadmist, mille nimel elatakse.
25. jaanuaril 1881 algas Dostojevskil ootamatult verejooks kurgust ja 9. veebruaril ta suri kopsuemfüseemi ning epilepsiasse.
3. juulil 1843 saabus Fjodor Dostojevski aurikul Storfursten Tallinna. Uuel tänaval, majas, mis kannab praegu numbrit 10, asus Tallinna Insenerikomando, kuhu sõjaväeteenistuse korras oli suunatud tema vend Mihhail. Insenerivägede ohvitserist vend oli 1842. aastal Tallinna Niguliste kirikus abiellunud Tallinnast pärit Emile Caroline Ditmariga. Tol ajal Peterburis õppinud kirjanik võttis tema külastamiseks 28-päevase puhkuse, et ravida end "Tallinna tervisevetel".
9. juunil 1845 tuli Dostojevski Tallinna teist korda. Sel aastal veetis ta Tallinnas terve suve ja töötas jutustuse "Teisik" kallal.
25. mail 1846 sõitis Dostojevski Tallinna viimast korda. Paljudest kirjaniku Tallinna tuttavatest said tema raamatu tegelaste prototüübid. Dostojevski ühe kuulsama teose "Sortsid" (uues tõlkes "Kurjad vaimud") tegevus pidi algul toimuma Tallinnas.
Vikitekstides on artikliga seotud alliktekste: Autor:Fjodor Dostojevski |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Fjodor Dostojevski |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Fjodor Dostojevski |
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Fjodor Dostojevski, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.