Edison Tomas Alva

Tomas Alva Edison (angl.: Thomas Alva Edison; sünd.

11. uhoku 1847, Mailen-žilo, Ogajo, AÜV — 18. reduku 1931, Uest Orindž-taunšip läz Nju Jorkad, Nju Džersi, AÜV) oli mail'mas tutab amerikaine edheotai i melestegii.

Edison Tomas Alva
angl.: Thomas Edison
Tomas Alva Edison vl 1915
Tomas Alva Edison vl 1915
nimi sündundan jäl'ghe:

angl.: Thomas Alva Edison

radmižen toižend:

insener, leiutaja, matematikanmez', edheotai, scentarist, äriinimene, fil'moiden režissör, fizikanmez'

sündundan dat:

sündundan sijaduz:

Milan[d], Ohio[d], Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad[5]

valdkund:

Edison Tomas Alva Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad

kolendan dat:

kolendan sijaduz:

West Orange[d], Essexi maakond[d], New Jersey[d], Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad[9][5]

tat:

Samuel Ogden Edison[d][10]

mam:

Nancy Elliott[d][10]

avtograf:

Edison Tomas Alva

Edison Tomas Alva Edison Tomas Alva VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde
A Day with Thomas Edison (1922). Dokumentaline video 18 min 44 s hätkte

Edison sai AÜV:oiden 1093 patentad da läz 3000 — toižiš valdkundoiš. Hän paremboiči telegrafan, telefonan i fil'mapparaturan, tegi kalindlampad satusekahan kommertižikš, sädi ezmäižid elektrovedimid, tegi meles fonografan.

Biografii

Tomas Alva oli sündnu Samuel' Edisonan kanzha, hänen ezitatad oliba manpidajad. Mam oli Nensi Eliot i libui pühämehen kanzaspäi. Laps'aigan Tomasan Alvan lühüd nimi oli Al'. Küksihe händast školaspäi koumen kun jäl'ghe, sikš miše opendajad lugiba prihašt «röunatud mahtusidenke», i mam andoi Tomasale ezmäšt opendust kodiš. Tedokirjad i kodvad oliba mel'hetartuižed prihale kaiken, i hän radaškanzi lugendlehtesiden möjaks samha rahoid kodviden täht. Vspäi 1863 radoi telegrafistan raudtel, no küksihe radospäi onetomuziden riven tagut. Niil-žo vozil Edison napri möda severzid-se tehtud meles ladimid (lugim valičemižiden äniden täht, avtomat kirjutamha kursid biržan täht), no sai kilt.

Vl 1869 mez' sirdi Nju Jorkha radmaha telegrafistan, i sil-žo vodel paneb «Pop, Edison i kompanii»-edheotandan alust. Edison paremboiči biržbülleteniden telegrafiruindan sistemad kuldan i akcijoiden kursas biržtikeran kävutaden. «Gold & Stock telegraph company» osti ladint US$40 tuhas, i Edison avaiži severz'-se radhonusid sadud rahoišpäi ladimen tehmižen täht. Vll 1873−1876 melestegii andoi 45 zajavindad patentoihe näht, ližadui telegrafan pigudele severt-se kerdoid toden kaksitadud dupleksan ladint.

Homaičendad


Edison Tomas Alva  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.

Tags:

Amerikan Ühtenzoittud ValdkundadAnglijan kel'Nju Jork

🔥 Trending searches on Wiki Vepsän:

Kortes ErnanVagner RihardStokhol'mKeiptaun.agLämoimägiBelu OrizontiSan Hose (Kalifornii)DariLatinan kirjamištZKarjalan TazovaldkundSent Kits da NevisAlaman kel'Lenin VladimirKuldLissabonGeografiiVeneciiKomiksVeimarKopenhagenNozoluzMarksizmFresnoElizavet IIOrganizmKukuruzIndoneziiMail'man koordiniruidud aigUmeoRistitBasketbolEvrejan avtonomine agjGimalajadKiprPavlov Igor'LivanÜlivieskKeskmeriETAKorsikLaps'Mokšan VikipediiFosforVolgMünhenDominikanine TazovaldkundSuksedVatikanIbn SinaDegtärskŠotlandiiMail'man valdkundadAngliiKiviaigSaudan ArabiiPohjoižatlantižen kožundkirjutesen organizaciiAvstraliiMail'man tervhudenorganizaciiAnarhizmSan FranciskoOludSalonikidLindudTiran (lidn)Gambii🡆 More