Tomas Alva Edison (angl.: Thomas Alva Edison; sünd.
11. uhoku 1847, Mailen-žilo, Ogajo, AÜV — 18. reduku 1931, Uest Orindž-taunšip läz Nju Jorkad, Nju Džersi, AÜV) oli mail'mas tutab amerikaine edheotai i melestegii.
Edison Tomas Alva | |
angl.: Thomas Edison | |
Tomas Alva Edison vl 1915 | |
nimi sündundan jäl'ghe: | angl.: Thomas Alva Edison |
---|---|
radmižen toižend: | insener, leiutaja, matematikanmez', edheotai, scentarist, äriinimene, fil'moiden režissör, fizikanmez' |
sündundan dat: |
|
sündundan sijaduz: | Milan[d], Ohio[d], Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad[5] |
valdkund: | |
kolendan dat: |
|
kolendan sijaduz: | West Orange[d], Essexi maakond[d], New Jersey[d], Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad[9][5] |
tat: | |
mam: | |
avtograf: | |
Edison Tomas Alva VikiAitas | |
Om sädusid VikiPurtkiš |
Edison sai AÜV:oiden 1093 patentad da läz 3000 — toižiš valdkundoiš. Hän paremboiči telegrafan, telefonan i fil'mapparaturan, tegi kalindlampad satusekahan kommertižikš, sädi ezmäižid elektrovedimid, tegi meles fonografan.
Tomas Alva oli sündnu Samuel' Edisonan kanzha, hänen ezitatad oliba manpidajad. Mam oli Nensi Eliot i libui pühämehen kanzaspäi. Laps'aigan Tomasan Alvan lühüd nimi oli Al'. Küksihe händast školaspäi koumen kun jäl'ghe, sikš miše opendajad lugiba prihašt «röunatud mahtusidenke», i mam andoi Tomasale ezmäšt opendust kodiš. Tedokirjad i kodvad oliba mel'hetartuižed prihale kaiken, i hän radaškanzi lugendlehtesiden möjaks samha rahoid kodviden täht. Vspäi 1863 radoi telegrafistan raudtel, no küksihe radospäi onetomuziden riven tagut. Niil-žo vozil Edison napri möda severzid-se tehtud meles ladimid (lugim valičemižiden äniden täht, avtomat kirjutamha kursid biržan täht), no sai kilt.
Vl 1869 mez' sirdi Nju Jorkha radmaha telegrafistan, i sil-žo vodel paneb «Pop, Edison i kompanii»-edheotandan alust. Edison paremboiči biržbülleteniden telegrafiruindan sistemad kuldan i akcijoiden kursas biržtikeran kävutaden. «Gold & Stock telegraph company» osti ladint US$40 tuhas, i Edison avaiži severz'-se radhonusid sadud rahoišpäi ladimen tehmižen täht. Vll 1873−1876 melestegii andoi 45 zajavindad patentoihe näht, ližadui telegrafan pigudele severt-se kerdoid toden kaksitadud dupleksan ladint.
Edison Tomas Alva Vikiaitas |
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |
This article uses material from the Wikipedia Vepsän article Edison Tomas Alva, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Südäimišt voib kacta CC BY-SA 4.0, ku ei ole ozutadud nimidä tošt. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Vepsän (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.