Hollandi Keel: Indoeuroopa keelkonna läänegermaani alamrühma kuuluv keel

hollandi keel (Nederlands)
Hääldus	[ˈneːdərlɑnts]
Kõneldakse	Hollandis, Belgias (Flandria ja Brüssel), Surinames, Arubal, Hollandi Antillidel, Indoneesias, Prantsuse Flandrias ja Saksamaal (Nordrhein-Westfalen)
Kokku kõnelejaid	Emakeelena: 22 miljonit
Keelesugulus	indoeuroopa keeled  germaani keeled   läänegermaani keeled     hollandi keel
Ametlik staatus
Ametlik keel	Aruba  Belgia  Holland  Hollandi Antillid  Suriname Benelux  Euroopa Liit Lõuna-Ameerika Liit
Keelehoole	Nederlandse Taalunie
Keelekoodid
ISO 639-1	nl
ISO 639-2	dut / nld
██ Ametlik keel, kõneldakse emakeelena ██ Ametlik keel ██ Teisene keel ██ Mõnes paigas levinud

Hollandi keelt kõneldakse Hollandis, Põhja-Belgias (Flandrias; sealseid murdeid nimetatakse flaami keeleks), Belgia pealinnas Brüsselis, Lääne-Flandria piiri ääres Prantsusmaal, Hollandi Antillidel, Arubal, Surinames ning kohati Indoneesias. Kaks viimast on endised Hollandi kolooniad. Surinames on hollandi keel endiselt riigikeel ja ametlik hariduskeel. Hollandi keelt kõneleb üle 20 miljoni inimese. Afrikaani keel, mida kõneldakse Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Namiibias, on pärit põhiliselt 16. sajandi hollandi keele murretest ning hollandi ja afrikaani keele kõnelejad saavad suurelt jaolt üksteisest aru.

"Flaami keel" on väljend, mida kasutatakse Belgias kõneldavate hollandi keele murrete kohta. See ei ole eraldi keel, kuigi väljendit '"flaami keel"' kasutatakse, et eristada seda Hollandis kõneldavast hollandi keelest.

Inglise keeles kasutatakse hollandi keele tähistamiseks sõna Dutch, mis on pärit germaani sõnast theodisk 'rahva- (mitte ladina ega prantsuse)'. Samast sõnast tuleb ka saksa keele sõna Deutsch 'saksa keel'. Siit pärinevad hollandi sõnad duits 'saksa' ja diets 'hollandi'. Viimane sõna on laiemalt käibelt kadunud, osalt sellepärast, et seda sõna on 20. sajandil kasutanud natsid ja teised natsionalistid.

Kõige tähtsam tänapäeva hollandi keele sõnaraamat on Van Dale groot woordenboek der Nederlandse taal, mida tavaliselt nimetatakse Dikke van Dale ('paks van Dale'). See sõnaraamat on siiski palju õhem kui "Woordenboek der Nederlandsche taal" ("Hollandi keele sõnaraamat"), akadeemiline väljaanne, mille ideest esimese väljaandeni kulus 147 aastat. Sellel sõnaraamatul on üle 45 000 lehekülje.

Õigekeelsussõnaraamat on "Woordenlijst Nederlandse taal", mida tuntakse nime all "het groene boekje" 'roheline raamatuke'. Hollandi ja Flandria valitsus koordineerivad oma keelealast tegevust organi Nederlandse Taalunie ('Hollandi keele unioon') kaudu, mis annabki välja mainitud raamatut. Siiski ei ole näiteks kohanimede kirjutamise normistikus suudetud kokku leppida. Keeleunioon on saanud alguse Hollandi ja Belgia valitsuste kokkuleppest.

Madalmaadel räägiti algul germaani, eelkõige alamfrangi murdeid. Hollandi keel on kujunenud keskajal saali frankide hõimumurrete (vanaalamfrangi keele läänevariandi) alusel friisi ja saksi hõimumurrete mõjul.

Hollandi keele ajaloos eristatakse kolme ajajärku: vanahollandi (vanaalamfrangi; 9.–11. sajand), keskhollandi (12.–15. sajand) ja uushollandi (alates 16. sajandist, mis oli ülemineku aeg).

Standardiseerimine algas keskajal, eeskätt Burgundia hertsogi õukonna algatusel. Õukond asus Dijonis, 1477. aastast Brüsselis. Tol ajal olid kõige mõjukamad Flandria ja Brabandi murded.

1600. aasta paiku loodi ühtne keel esimese piiblitõlke jaoks. Selles keeles oli eri murrete elemente, kuid ta põhines ennekõike Hollandi murretel. Seda võib pidada tänapäeva hollandi keele alguseks.

17. sajandil kujunesid ka hollandi kõnekeele alused Hollandi murrete põhjal ning Flandria ja Brabandi murrete mõju all. Kõne- ja kirjakeele vahel on märgatavaid erinevusi niihästi foneetikas, grammatikas kui ka sõnavaras.

Friedrich Engels on kirjutanud töö "Franki dialekt", kus ta käsitles ka hollandi keele foneetikat, morfoloogiat, leksikoloogiat ja toponüümikat.

Hollandi keel kasutab ladina kirja.

Vanahollandi keelest kirjalikke mälestisi ei ole. Kõige vanemad mälestised vanaalamfrangi murde läänevariandist on glossid ja kohanimed 8.–9. sajandist, samuti üks lause 11. sajandist. Kaudseks tunnistuseks on Karolingide psalmide tõlge 9.–10. sajandist vanaalamfrangi murde idavariandis. Kõige vanemad keskhollandi keele mälestised (13. sajandist) on juriidilised ürikud ning Jacob van Maerlanti teosed: rüütliromaanid ja loomaeepos "Rebaseromaan".

Algemeen Beschaafd Nederlands ('üldine haritud hollandi keel', lühend ABN) on ametlik hollandi keel, mida õpetatakse koolis ja kasutavad võimud Hollandis, Flandrias, Belgias, Surinames ja Hollandi Antillidel. Hollandi keele unioon otsustab, mis on ABN ja mis mitte, näiteks õigekirja.

Poliitilise korrektsuse kaalutlustel kasutatakse ABN asemel ka väljendeid Algemeen Nederlands ('üldine hollandi keel') ja Standaardnederlands ('hollandi keele standard'). Nimetust Algemeen Beschaafd Nederlands saab mõista kui hollandi keelt, mida kõnelevad tsiviliseeritud inimesed, see tähendaks, et teisi keelevariante kõnelevad inimesed, kes ei ole tsiviliseeritud.

Hollandi keele murderühmad on põhja-keskmurded (Lõuna-Hollandi ja Utrechti murded), loodemurded (Põhja-Hollandi murded), edelamurded (Lääne-Flandria ja Zeelandi murded), kirdemurded (saksi murded) ja kagumurded (Limburgi murded).

• Groningeni (Holland) keelt räägivad groneeringud, samuti lahedalasuvad Ida-Friisia (Saksamaa) sordid, on mõjutatud laanefriisi keelest ja votab alamsaksa keeles erilise positsiooni.
• Lõuna-guelderish (Zuid-Gelders) on murdekeel, mida räägitakse Gelderlandis (Holland) ja sellega piirnevais Nordrhein-Westfaleni osades (Saksamaa).
• Brabandi keel (Brabants) on murdekeel, mida räägitakse Antwerpenis, Flaami Brabantis (Belgias) ja Pohja-Brabandi provintsis (Hollandis).
• Limburgi (Limburgs) keelt räägitakse nii Limburgis (Belgias) kui ka Limburgis (Hollandis) ja see ulatub ule Saksamaa piiri.
• Lääne-flaami (Westvlaams) keelt räägitakse Lääne-Flandrias (Belgia), Zeelandic Flandria lääneosas (Madalmaad) ja ajalooliselt ka Prantsuse Flandrias (Prantsusmaa).
• Ida-flaami keelt (Oostvlaams) räägitakse Ida-Flandrias (Belgia) ja Zeelandic Flandria idaosas (Madalmaad).

Hollandi keel on Madalmaade, Belgia, Suriname, Hollandi Kariibi basseini omavalitsuste (Saint Eustatius, Saba ja Bonaire), Aruba, Curacao ja Sint Maarteni ametlik keel. Hollandi keel on ka ametlik keel mitmetes rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu Euroopa Liit, Louna-Ameerika Riikide Liit ja Kariibi mere kogukond. Konelejate koguarv - 23 miljonit (Hollandis 16,8 miljonit, Belgias 6,3 miljonit). Akadeemilisel tasemel õpetatakse hollandi keelt umbes 220 ülikoolis 40 riigis. Ligikaudu 15 000 üliõpilast üle maailma õpib mõnes ülikoolis hollandi keelt.

Teatav hulk Hollandi ja Belgia päritolu sisserändajaid USA-s, Kanadas, Austraalias, Uus-Meremaal kasutab siiani hollandi keelt (peamiselt igapäevaelus), näiteks 0,7% Uus-Meremaa elanikest ütleb, et nende emakeel on hollandi, hoolimata sellest, et nende osakaal Hollandi parand on oluliselt suurem.

Madalmaade keel ei olnud parast Indoneesia iseseisvumist 1949. Aastal Indoneesia ametlik keel, kuid moned eakad inimesed maletavad veel madalmaade keelt.

Hollandi keel ei osalenud teises (ülemsaksa) häälikunihkes. Võrdle näiteks: saksa machen: hollandi maken, inglise make; saksa Pfanne: hollandi pan, inglise pan ('pann'); saksa zwei: hollandi twee, inglise two ('kaks').

Hollandi keeles toimusid mõned oma häälikumuutused. Näiteks sõnades, mille lõpus oli -old või -olt, kadus l ning tekkis diftong ou, näiteks hollandi oud: inglise old, saksa alt ('vana'). Niisugustes sõnades nagu hus täishäälik [u] kõigepealt pikenes, muutis tämbrit (huus häälikuga [y]) ning lõpuks diftongistus (huis; kõlab umbes [höüs]: inglise house, saksa Haus ('maja'). Foneem [g] kadus, asendudes helilise guturaalse frikatiiviga [G] või (Flandrias ja Limburgis helilise palataalse frikatiiviga.

Sõna lõpus muutuvad kõik konsonandid helituks. Assimilatsiooni tõttu muutub sageli helituks ka järgmise sõna alguses olev konsonant, näiteks het vee [h@tfe] ('veis').

Mõnes piirkonnas, näiteks Amsterdamis ja Friisimaal on [v], [z] ja [G] peaaegu täielikult kadunud. Lõuna pool on need foneemid olemas vähemalt sõna keskel, näiteks logen [loG@] vs loochen [lox@]. Flandrias on kontrast eriti suur, sest g hääldub palataalina (pehme g).

n mitmuse lõpus -en jääb sageli hääldamata (nagu afrikaani keeleski), välja arvatud kirdemurretes, kus see hääldub silbilise n-ina.

Hollandi keeles on prantsuse laene rohkem kui saksa keeles, ent vähem kui inglise keeles.

Mitme sõna kirjapilt ja tähendus hollandi ja eesti keeles langeb kokku, sest kummaski keeles kirjutatakse pikad täishäälikud kinnises silbis kahekordselt ning eesti keeles on laene hollandi keelega lähedases suguluses olevast saksa keelest, merenduses ka otse hollandi keelest.

Meieisapalve vanas tõlkes

Onze Vader die in de hemel zijt,
uw naam worde geheiligd,
uw koninkrijk kome,
uw wil geschiede
op aarde zoals in de hemel.
Geef ons heden ons dagelijks brood
En vergeef ons onze schulden,
zoals ook wij onze schuldenaars vergeven.
En leid ons niet in verzoeking,
maar verlos ons van de boze.
[Want van u is het koninkrijk,
de kracht en de heerlijkheid tot in eeuwigheid.]
Amen.

Meieisapalve uues tõlkes:

Onze Vader in de hemel,
laat uw naam geheiligd worden,
laat uw koninkrijk komen
en uw wil gedaan worden
op aarde zoals in de hemel.
Geef ons vandaag het brood
dat wij nodig hebben.
Vergeef ons onze schulden,
zoals ook wij hebben vergeven
wie ons iets schuldig was.
En breng ons niet in beproeving,
maar red ons uit de greep van het kwaad.
[Want aan u behoort het koningschap,
de macht en de majesteit tot in eeuwigheid.]
Amen.

Hollandi keelt on Tallinna Pedagoogikaülikoolis ja Eesti Humanitaarinstituudis õpetanud Katrin Laiapea.

Hollandi keelest on ilukirjandust tõlkinud Rein Sepp, Vladimir Beekman (lastekirjandus), Mati Sirkel, Kerti Tergem, Gustav Suits ja Hasso Krull.

• Hollandlased
• Hollandikeelne kirjandus
• Friisi keel